Haridustehnoloogide liidu juht: Vanemad õpetajad on digitundide andmises täielikud tipud

Eesti haridustehnoloogide liidu juhatuse esimees Diana Veskimägi loodab, et viimase paari aastaga saadud digikogemusi ja -oskusi hariduses tulevikuski ära kasutatakse. Foto: Mailiis Ollino

Koolides on taas lõppenud järjekordne õppeaasta. Esimene, mis möödunud täies mahus koroonaviiruse tähe all ja mida jäädakse paljuski meenutama distantsõppe varasemast suurema mahu poolest.

Seepärast on aina suurem roll haridustehnoloogidel, kes õpetajaid just digilahenduste kasutuselevõtul aitavad. Eesti haridustehnoloogide liidu juhatuse esimees ja Pärnu Vanalinna põhikooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Diana Veskimägi märgib, et tema ameti tähtsuse kasvu on märgata. Näiteks ei pea ta enam selgitama, kes need haridustehnoloogid õigupoolest üldse on.

Millega tegeleb haridustehnoloogide liit?

Põhiliselt on tegu võrgustikuga, mis koondab Eesti haridustehnolooge. Meie üks suundi on tegutseda selle nimel, et igas koolis oleks tööl haridustehnoloog, et innovatsioon ja digiõpe koolis saaksid toimuda. Teine siht on kõigi õpilaste digipädevuste arendamine, mis käibki õpetajate kaudu, keda haridustehnoloogid toetavad.

Meil on võrgustik kogu riigi haridustehnoloogidest: eri valdkondadest ja eri tasemel. Toimuvad sisekoolitused, meil toimib aktiivne sisekommunikatsioon, saab küsida nõu ja abi. Teisest küljest on riik kaasanud meid digiteemade komisjonidesse, arutelurühmadesse.

Kui paljudes on?

Meie liitu kuulub veidi üle 200 haridustehnoloogi. Koole on tunduvalt rohkem ... Paljudes koolides valitseb olukord, kus haridustehnoloogi ametit või rolli täidab mõni õpetaja, sest kool ei ole ressursipuudusel saanud haridustehnoloogi palgata. Üks põhjusi võib olla see, et meil praegu polegi riiklikult sellist ametit olemas. On õpetajad, kooli juhtkond ja tugipersonal, aga haridustehnoloogi ei maini riiklik õppekava ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. See on omavalitsuste teha, kas eraldada koolile sellise töötaja tarvis raha.