Pärnus toodi veest välja üle jõe ujuda üritanud purjus mees

Pärnu Postimees
Copy
Üle Pärnu jõe ujuda üritanud purjus mees toodi kaldale.
Üle Pärnu jõe ujuda üritanud purjus mees toodi kaldale. Foto: Mailiis Ollino

Politsei- ja piirivalveameti töötajad tõmbasid oma aluse pardale eile õhtul Pärnus Rääma tänaval vana suusavabriku juures jõkke ujuma läinud 42aastase purjus mehe.

Häirekeskusele andis purjus suplejast kella 20.22 ajal pealtnägija, kelle sõnutsi asutas mees üle Pärnu jõe ujuma.

Jõgi on vana suusavabriku lähedal paarsada meetrit lai.

Lääne prefektuuri vanemkorrakaitseametniku Karet Akkaja jutu kohaselt märkas väljakutsele reageerinud politsei merepäästeüksus, et mees oli juba peaaegu teisele kaldale ujunud. Politseinikud võtsid ta merepäästepaadile ja tõid kaldale.

Akkaja rääkis, et mehe enda sõnade kohaselt tahtis ta vaid ujuma minna, mispeale politseinikud vestlesid temaga ja selgitasid tema teguviisi riskantsust. Pärast läks mees koju.

Politsei tuletab meelde, et pärast alkoholi tarvitamist ei tohiks mingil juhul ujuma minna. Ka väike joove mõjutab nii inimese tähelepanuvõimet kui ka motoorikat – häiritud on tavapärane koordinatsioon. Samuti väheneb inimese ohutunne, mistõttu tuntavalt suureneb risk sattuda uppumisohtu.

Akkaja tänab tähelepanelikke inimesi, kes märkasid, et ujuma läinud mees oli tarvitanud alkoholi, ja tundsid muret tema turvalisuse pärast.

“Juhul kui viibite seltskonnas, kus keegi tahab pärast alkoholi tarvitamist vette minna, siis tuleb soovijat tema enda turvalisuse huvides kindlasti takistada. Kui takistamine nurjub ja inimene otsustab siiski vette minna, siis tuleb kohe helistada numbril 112,” ütles ta.

Ujuma minnes pidage meeles

  • Ärge hüpake tundmatus kohas vette! Enne vetteminekut hinnake alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi;
  • ujudes arvestage, et vesi ja alkohol ei sobi kokku. Suuremas seltskonnas tuleb leida keegi, kes jälgib kaaslaste tegevust, et see ei kujutaks endast ohtu;
  • hoidke veekogu ääres lastel silm peal. Uppuv inimene ei hüüa appi ja seetõttu on eriti tähtis rääkida lapsele veega seotud ohtudest ja õpetada, kuidas vees käituda;
  • ujuvvahendite ja madratsite kasutamine toob kaasa igasuguseid riske. Olgu siis tuule abil vaikselt sügavasse vette triivimine või pisike auk, mille tõttu ujuvvahend tasapisi tühjeneb. Seetõttu võib laps ootamatult sattuda ohtu.
Andmed: päästeamet
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles