Kulisside taga ⟩ Võidupühaparaadi teleülekande ettevalmistused algasid juba veebruaris

ERRi jaamas toimetab ülekande ajal kümme inimest. Foto: Grete-Liisa Sihver

Pühapäeval, poolteist tundi enne tänavuse võidupüha paraadi proovi algust, istuvad rahvusringhäälingu valges ülekandejaamas režissöör Sebastian Koljak ja juhtoperaator Andrus Rebane ning teevad viimaseid muudatusi kaameraplaanides. Ikka võimalikult ilusa otsepildi nimel. 

,Võidupühaparaadi ülekande ettevalmistamine algab sisuliselt pärast seda, kui Eesti Vabariigi aastapäev läbi saab. Rebase sõnutsi algab taustal tihe töö, sest eri pooli, kellega ürituse eel tuleb kokkuleppeid sõlmida, on palju. Alates presidendi kantseleist kuni mitme julgeolekuasutuseni. Mullu vaatas Kantar Emori andmetel võidupühaparaadi 89 000 inimest.

Juhtoperaatori ülesanne on olla vahelüli režissööri, operaatorite ja tehnikute vahel. Üldjuhul istuvad režissöör ja juhtoperaator koos laua taha ja mõtlevad välja kaamerate asukohad ja lahendused, kuidas telepilt võiks ilus välja näha, mis objektiive kasutada.

Kui Rebane on paraadidel vana kala, siis Koljak saab sel alal tänavu käe valgeks. Oma rollist telepildi lavastajana sai ta teada veidi üle nädala eest, kui mantlipärija Tarvo Mölder oli juba koostanud algsed kaameraplaanid.

Kui juhtoperaator Andrus Rebane (vasakul) on paraadi üle kandes juba vana kala, siis režissöör Sebastian Koljak teeb tänavu sel alal debüüdi. Foto: Grete-Liisa Sihver

Režissöör pole Pärnus sage külaline, sattudes siia mõne korra suve jooksul, mistõttu esmalt oli tal kaameraplaane vaadates tükk tegemist orienteerumisega, kus miski asub ja mis suunast need hävitajad ikkagi tulevad. Kuna Rebane on suvisel ajal paadipärnakas, pöörduski Koljak juhtoperaatori poole, et too plaanid üle vaataks.

Paraadi ülesehitus on sõltumata asukohast aasta-aastalt sama, kuid nagu Koljak mainib, selgus Pärnusse jõudes, et kaamerate kohti tuleb siiski veidi kohandada. Viimati tehti suvepealinnas paraadi kuraditosin aastat tagasi. Võrreldes selle ajaga on kaamerad paremad ja toona polnud drooni, mis pakub mitmekesisemaid võimalusi ülekannet teha. "Presidendi tulekut ei olnud toona nii pikalt võimalik üles võtta kui praegu," toob ta näite.

Suvepealinna paraadi telepilt jõuab kohale üheksa kaamera ja drooni abil. Otseülekande ajal on bussis kümmekond inimest. Platsil askeldab kümme operaatorit, peale nende helimehed, kes jooksevad kaameratega kaasas, käes mikrofonipoom, saamaks kätte heli. Kokku on tunni ja 15 minuti pikkuse ülekandega seotud 30 töötajat.

Kõrvaltvaatajal võtab ülekandepuldi nuppude rohkus silme eest kirjuks. Foto: Grete-Liisa Sihver

Koljak võrdleb, et väga suurtel ja pikkadel ülekannetel, nagu näiteks laulupidu, toodab telepilti üle kahe korra rohkem inimesi.

Juhtoperaator käib operaatorite juurest enne ülekande algust läbi ja räägib üle põhilise, millega tuleb arvestada. Ülekandebussis on hunnik ekraane, millel omakorda jookseb väiksemates akendes eri kaamerate pilt. Koljak vaatab pilte ja siis otsustab, milline kaamera parasjagu eetrisse läheb. "Teed valiku selle järgi, mida parasjagu vaja on ja mis ilus välja näeb," selgitab ta.

Rebase väitel on kindlad elemendid, mille peab kaameratega kinni püüdma: presidendi tulek, Kaitseliidu juhataja tervitus, kõned ja presidendi ringkäik, mis olgu eri nurga alt kajastatud. Lõpuks see, kuidas kogu paraad VIP-tribüüni eest läbi sõidab.

Enne ülekannet on tähtis teada hulga nüansse. Näiteks: mis suunast tulevad president ja hävitajad. Rebase jutu järgi olnuks ideaalne, kui lennukid saabuvad piki Pikka tänavat, kuid sealtkaudu õhusõidukitele ei sobinud, vaid nad tulevad Tallinna maantee poolt. "Me teame valmis olla, et pildis sündmust võimalikult hästi kajastada," selgitab juhtoperaator.

Endla teatri juures on ERRi ülekandejaam üsna palju seisnud, seetõttu teavad mehed juba, kust saada voolu. Ometi selgus alles päev enne ülekannet, kuhu pannakse kommentaatorid, et nad näeksid nii ülekandepilti kui reaalajas paraadil toimuvat. Rebasel oli mõte, et Endla ärklisaali aknast avaneb vaade otse paraadile ja see oleks suurepärane paik. Kohapeal ilmnes aga, et sammassaali akna ette on pandud hiigelsuur sinimustvalge lipp ja see aken asub sinise taga. "Arutasime hommikul Andres Kuusega, et nägusid ei tunne, kuid masinad tunneb ära," märgib Rebane. "Must võiks olla, siis oleks kõige parem. Käisime valget ka vaatamas – siis ei näe üldse midagi."

Arutasime hommikul Andres Kuusega, et nägusid ei tunne, kuid masinad tunneb ära.

Andrus Rebane, ERRi juhtoperaator

Otseülekande puhul tuleb ikka ootamatusi ette. Rebane avaldab, et enamik õnnestub päästa, nii et televaataja ei pruugi arugi saada, kui miskit nihu on läinud. Ta meenutab üht kontserdiülekannet, kui nad võtsid voolu pargis asunud kilbist. Hakkasid juba eetrisse minema, kui kogu ülekandejaamast kadus vool. UPSid, mis hädaolukorras aitavad, läksid küll tööle, kuid need poleks tervet ülekannet vastu pidanud. Selgus, et üks elektrikest oli jalutanud kilbist mööda, vaadanud, et keegi võtab sealt elektrit, ja tõmmanud lihtsalt juhtme välja.

Viperusi pruugib tekkida näiteks juhtmevabalt telepilti edastavate kaameratega, eriti veel, kui läheduses  kasvab puid. Sel paraadil on kasutuses kaks juhtmeta kaamerat, mille tarvis on kolm antenni. Enne proovi algust kontrollisid Rebane ja Koljak, et pilt neist ilusti läbi tuleks. Signaal katkeb niisuguste kaameratega vahel ikka ja teadmata põhjusel, sest mõjutajaid on palju.

Rebane meenutab, et eelmine paraad toimus väga vihmase ilmaga. Sellisel puhul tuleb kõik kaamerad katta, et need märjaks ei saaks. Hetkedel, mil kaamera eetrisse pilti ei edasta, peab operaator kiiresti objektiivi klaasi vihmapiiskadest puhastama. Nüüdseks on eestlased välja mõelnud teletegijatele kasuliku vidina, mis suudab ise vihmapiisad objektiivilt pühkida. Objektiivi peal on klaas, mis tsentrifugaaljõuga lennutab piisad ülikiiresti minema. Seda kasutati viimasel Eesti jalgpallikoondise mängul Norraga. Koljak räägib, et puhastamine käib nii kärmelt, et pole aru saadagi, kui tiivik klaasi puhtaks teeb.

Juhtoperaator Andrus Rebane (keskel) ja režissöör Sebastian Koljak (paremal) istuvad laua taha ja panevad paika kaamerate asukohad. Foto: Grete-Liisa Sihver

Kolm tundi vältava paraadi peaproovi ajal vaatavad Rebane ja Koljak kaamerate pildid üle: kas tekib veel mingisuguseid mõtteid, kuidas pilt saaks veel parem?

Režiipuldi nuppude hulk võtab võhikul silme eest kirjuks. Paraadiülekande kaamerate pildivalik mahub mugavalt kahe käe sõrmede alla, nõnda et otseselt pole vaja jälgida, mis numbrile vajutad. Koljak märgib, et tema rekord on režissööri assistendina vajutada vastavalt korraldustele Otepää laskesuusatamise MK-etappi ülekandes 51 kaamera pilti. Ta võrdleb seda olukorda klaverimänguga, kus on klahve rohkem kui sõrmi.

Eetri ajal võid olla pabinas, kuid see ei aita sind, pigem teeb hullemaks, kuna mind kuulab 30 inimest.

Sebastian Koljak, ERRi režissöör

Koljakule meeldibki ise nuppe vajutada, eriti spordiülekannete puhul, sest siis on viide võimalikult minimaalne. "Kui ütled "üheksas kaamera valmis ja üheksas eetrisse1", võib plaan juba möödas olla," selgitab ta.

Kuna Koljakul on see esimene kord paraadi ajal režiipuldi taga istuda, tunnistab ta, et väike närv on sees. "Iga kord, kui miski asi on esmakordne, on liblikad kõhus, aga kui oleme eetris, kaovad ära," lausub ta. "Eetri ajal võid olla pabinas, kuid see ei aita sind, pigem teeb hullemaks, kuna mind kuulab 30 inimest."

Koljak kõrvutab, et kui pataljoni juht ebaleb, pole pataljongi eriti enesekindel.

Mõlemad, nii Rebane kui Koljak kinnitavad, et paraadi üle kanda on auasi. Sestap see ärevuski: vastutus ajada nii tähtsat asja.