/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/08/07/13975082t1h65e7.jpg)
Jahimehed on augustiga alanud karujahihooaja esimese nädalaga küttinud 26 karu. Pärnumaal on lubatud kuuest karust lastud kaks.
Jahihooaja esimese nädalaga on Pärnumaal kütitud kaks mesikäppa
Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Järvamaa kütid on tabanud igas maakonnas viis, Ida-Virumaa kütid neli, Tartumaa kütid kolm ja Pärnumaa kütid kaks karu, ütles reedel BNSile keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Rapla- ja Viljandimaal on kummaski maakonnas lastud aga üks karu.
Augusti algusest oktoobri lõpuni kestval karujahihooajal tohivad Lääne- ja Ida-Virumaa kütid lasta kummaski maakonnas 12 karu, Jõgeva- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas üheksa karu, Harju-, Tartu- ja Viljandimaa kütid võivad igas maakonnas lasta seitse karu, Pärnumaal tohib lasta kuus, Raplamaal viis, Põlva- ja Valgamaal kummaski maakonnas kolm ning Läänemaa kütid võivad lasta ühe karu. Hiiu- ja Saaremaa jahimehed tänavu karusid lasta ei tohi.
Keskkonnaamet leidis, et karude küttimismaht alanud jahiaastal on mõistlik kehtestada mitmes osas nagu eelmistelgi jahiaastatel, jättes neli protsenti küttimismahust ehk kolm karu jahihooaja alguses reservi. Küttimismahu esimese osana lubatakse lasta 96 protsenti keskkonnaagentuuri soovitatud pruunkarude maksimaalsest küttimismahust ehk 82 isendit. Reservi jäetavaid loomi lubab keskkonnaamet lasta jahihooajal vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele maakondades.
Mullu sügisel elas Eestis ligemale 950 karu.
Eestis tohtis eelmisel aastal küttida 93 karu ja täpselt nii palju karusid ka lasti.