Vaike Kukk pälvis vägivallaennetuse eest presidendi tunnustuse

President Kersti Kaljulaid tunnustas vägivallaennetuse eest Pärnu kauaaegset haridustöötajat Vaike Kukke. Foto: Aron Urb

President Kersti Kaljulaid tunnustas seksuaal- ja koduvägivalla ennetamiseks tehtud töö eest seitset inimest, nende seas Pärnu kauaaegset haridustöötajat Vaike Kukke, kes seksuaalselt väärkoheldud inimeste aitamiseks võttis ette tuhandeid kilomeetreid väldanud jalgrattaretke.

President ja justiitsminister tunnustasid juba viiendat korda eeskujulikku ja innustavat valikut vägivallaennetajaid, kes levitavad vajalikku sõna, aitavad ohvreid, harivad kolleege ja spetsialiste ja toimetavad kohati väga konarlikul teel sallivama ühiskonna poole.

Vaike Kukk on olnud seotud peamiselt hariduse, sotsiaalala, noorsootöö ja lastekaitsega. Ta on olnud mitme tähendusliku projekti algataja ja edendaja, olgu siis erivajadustega inimeste, alaealiste õigusrikkujate või lapsena seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute toetuseks. Näiteks algatas ta rattasõidu, mille abil püüdis tõmmata tähelepanu lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute ehk ellujääjate vajadustele.

Kodu- ja seksuaalvägivallast räägitakse meie ühiskonnas üha rohkem, oma lugusid jaganud kangelased on sellele palju kaasa aidanud ja julgustanud teisigi abi otsima.

Kersti Kaljulaid,

Eesti Vabariigi president

Samaväärselt Vaike Kukega tunnustas president Kaljulaid vägivallaga seotute nõustajat Roman Krõlovi, Eesti vanima naiste varjupaiga Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse juhti Pille Tsopp-Paganat, OÜ Verge Eesti eestvedajaid Martin Kallavust ja Airiin Demiri, Lõuna-Eesti prokuröri Toomas Liivat ja sotsiaalkindlustusameti MARAC-mudeli (Multi-Agency Risk Assessment Conferences) võrgustikutöö laiendamise projektijuhti Hannaliisa Uusmad.

“Kodu- ja seksuaalvägivallast räägitakse meie ühiskonnas üha rohkem ja oma lugusid jaganud kangelased on sellele palju kaasa aidanud ja julgustanud teisigi abi otsima,” ütles president täna tunnustust üle andes.

“Möödunud aastal oli oluline teetähis meie spordimaailmas avalikuks tulnud juhtumid, kui treenereid on lapsi väärkohelnud. Ma loodan, et see arutelu läheb edasi, sest reaktsioonid on olnud seinast seina,” rääkis Kaljulaid. Lisades, et on organisatsioone, mis on juhtunule väga adekvaatselt reageerinud, aga endiselt kohtab suhtumist, et “mis siis ikka juhtus” või et “see juhtus ammu ja muidu on ju tegemist ühiskonnas toreda inimese, hea treeneriga”.

Vaike Kukk on olnud mitme erivajadustega inimeste, alaealiste õigusrikkujate või lapsena seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute toetusprojekti algataja ja edendaja. Foto: Aron Urb

“Seda enam tänan neid, kes on tulnud ja oma loo ära rääkinud,” sõnas president. „Öeldakse, et rääkimine on teraapiline. Ent kui ühiskondlik vastuvõtt on selline, nagu ta meil tihti on olnud, siis see kindlasti ohvrit ei toeta.“

President rõhutas, et meie õigussüsteem ja õigusriik on kahtlemata tugev, ja julgustas inimesi kohtu poole pöörduma. Aga vägivalda pannakse vahel toime olukorras, kus ohver ei suuda oma seisundi tõttu ise toimuvat adekvaatselt hinnata. “See ei ole õigustus. Nii tuleb üle käia seadusandlus, mis tegeleb vägivallaohvritega, et saada täpselt aru ja olla kindel, et süsteem ohvrit ei taasohvrista,” ütles Kaljulaid.

Riigipea kiitis ajakirjandust, kes järjekindlalt näitab meie ühiskonna vähem ilusat paletki. “Nende tehtud töö ja räägitud lood mõjuvad rohkem kui Euroopa riikide statistika, mille järgi Eesti on üks vägivaldsemaid kohti Euroopas. Ent peame siin paratamatult vaatama igaühe lapsepõlve, sest ükski inimene ei tule siia ilma geneetiliselt pahatahtliku ega vägivaldsena. See on üks vigu, mida ühiskonnas kiputakse tegema,” rõhutas president.