Seeniorkoerad otsivad kodu

Kõige kauem on Pärnu varjupaigas kodu oodanud üheksa-aastane Donna. Foto: Mailiis Ollino

Sageli pelgavad inimesed vanemat koera võtta, seetõttu ootavad varjupaigas peremeest ebaõiglaselt kaua just soliidses eas neljajalgsed. 

Üks peamisi põhjusi, miks eakad koerad pole populaarsed, on hirm lemmiku tervisehädade ees, mis võivad kaasa tuua suuri kulusid. 

Varjupaikade MTÜ korraldab kolmandat aastat järjest novembris seeniorkoerte kampaaniat, juhtimaks tähelepanu üle viieaastastele koertele. “Tahame julgustada kõiki andma uut võimalust väärikas eas koertele,” ütles Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.  

Praegu on Pärnu loomade varjupaigas kolm seeniorkoera, kes kõik päriskodu igatsevad. Kõige kauem on oma inimesi oodanud särtsakas Donna, kes varjupaigas elanud üle aasta. Mõisamaa ei osanud esile tuua kindlat vanuserühma või peremudelit, kuhu eakas koer sobiks, sest kõik neljajalgsed on erinevad. “Kõige olulisem on koeraga tutvumine ja iseloomude klappimine,” ütles ta.

Samuti ei pea üleliia muretsema soliidses eas koera tervise pärast. Mõisamaa sõnutsi ei ole kõik isendid sugugi põdurad, leidub neidki, kes jaksavad teha mitmetunniseid jalutuskäike. Igaks juhuks lubab MTÜ siiski jagada uue omanikuga vastutust, kui tema võetaval lemmikloomal on diagnoositud krooniline haigus, mis allub ravile. Samuti on abiks Rexi fond, mis toetab inimesi, kelle varjupaigast võetud lemmik vajab vältimatut veterinaarabi, kuid kelle majanduslik olukord seda ei võimalda. Peale selle on loovutuslepingus tingimus, et kui uus omanik ei saa koeraga enam mingil põhjusel hakkama, võtab varjupaik looma alati tagasi.