/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2022/02/01/14339540t1h734c.jpg)
Jahimehed hakkavad lindude kaitseks rannaniitudel rebaseid, kährikuid ja šaakaleid küttima.
Jahiseltsid hakkavad rannaniitudel pesarüüstajaid küttima
Pärnumaa Tuudi ja Massu jahiseltsi liikmed hakkavad teadlaste välja valitud rannaniitudel niidukahlajate kevadistel pesitsusaladel veebruaris ja märtsis pidama rebase-, šaakali- ja kährikujahti.
Sellega annavad jahimehed oma panuse Euroopa Liidu LIFE projekti “Loodusrikas Eesti”, mille käigus püütakse keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi eestvõttel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.
“Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku. Et seeläbi kannatab ka mitu juba praegu kehva käekäiguga kaitsealust linnuliiki, on keskkonnaamet otsustanud rahastada katsetust, mis teadlaste hinnangul võiks linnustiku olukorda parandada,” selgitas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku.
Rainer Vakra, keskkonnaameti peadirektor
Tartu ülikooli doktorandi looduskaitsebioloog Triin Kaasiku sõnutsi on viimasel kolmel aastal Lääne-, Pärnu- ja Hiiumaal tehtud teadusuuringu tulemused kurvad.
“Kuigi looduses ongi nii, et rebane sööb alati mõne linnupesa ära, siis praegu on rannaniitudel midagi valesti: pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86 protsenti maas pesitsevate lindude pesadest. Seega pole populatsioonide taastootmine jätkusuutlik ja näiteks niidurüdi ja tutka kohalikud populatsioonid on hävimisohus,” tõdes Kaasik.
Kaasiku uuringust selgus, et väikekiskjatest on ülekaalukalt peamine lindude pesarüüstaja rebane, Lääne- ja Pärnumaal ka šaakal.
Projekti “Loodusrikas Eesti” käigus kütivad jahimeeste seltsi kohalikud kütikogukonnad järgmise kahe kuu jooksul viiel Tartu ülikooli uuringualal väikekiskjaid. Jahti peetakse teadlaste valitud rannaniitudel, kus püütakse reguleerida rebase, šaakali ja kähriku arvukust. Lindude kaitseks ette võetud tegevuse tõhusust hinnatakse kevadisel pesitsusperioodil selle järgi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus.
Niidurüdi ja tutka kohalikud populatsioonid on hävimisohus.
Triin Kaasik, Tartu ülikooli looduskaitsebioloog
Jahimeeste seltsi projektijuht Jaanus Vaiksoo kinnitas, et jahimehed on osalemisest ja uurimistöö tulemustest huvitatud, saamaks teada, kas väikekiskjate arvukuse reguleerimine leevendab pesarüüstet.
“Kui saame anda oma panuse Eesti linnustiku kaitsmisse, siis ka see on meile väärtus ja eesmärk omaette,” ütles Vaiksoo.
Ettevõtmises osalevad Haapsalu jahiselts Läänemaalt, Tuudi ja Massu jahiselts Pärnumaalt, Suuremõisa ja Emmaste jahiselts Hiiumaalt ja Muhu jahiselts.
Näidisprojekt “Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel” on osa Lääne-Eesti rannaniitude taastamisest, mille käigus laiendatakse niite ja võetakse maha neid ümbritsevaid loodusväärtuseta kuivi puistuid. Mida rohkem on niidul puudetukke ja põõsastikke, seda sobivam on ala rebastele ja kährikutele, kes hõlpsasti seal peidukoha leiavad.