N, 1.12.2022

Üle-euroopalised reeglid võivad metsanduse pea peale pöörata

Lauri Mutso
, Ajakirjanik
Üle-euroopalised reeglid võivad metsanduse pea peale pöörata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Europarlamendi Roheliste fraktsiooni kuuluv Thomas Waitz on ka ise metsaomanik.
Europarlamendi Roheliste fraktsiooni kuuluv Thomas Waitz on ka ise metsaomanik. Foto: Mailiis Ollino

Sellal kui Eesti töösturid nõuavad metsaraie suurendamist ja linnurahu vähendamist, et katta ära tööstuse puiduvajadus, töötatakse Euroopa parlamendis välja üleliidulist regulatsiooni raiumise vähendamiseks.

Möödunud nädalal väisas Maarjamaad Thomas Waitz, kes on üks üle-euroopalise metsanduse strateegia kallal töötavatest europarlamendi saadikutest. Ta on Austria Roheliste erakonna poliitik, Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooni ja Euroopa Vabaliidu liige, kuid ühtlasi ka ökotalunik ja metsamees.

Ta külastas Eestit selleks, et tutvuda siinse metsanduse mudeliga. Samalaadsel retkel on ta käinud Poolas ja Rumeenias. Waitz ütleb nähtu põhjal, et praegune Euroopa metsandusmudel pole jätkusuutlik.

Te olete näinud Häädemeeste metsi ja rääkinud siinsete inimestega. Mida te siin toimunust arvate?

Need metsad kaitsevad siinseid kodusid merelt tulevate tormide eest. Teiseks on see puhkeala, siin on palju turismi ja käib palju külalisi. Majandusliku metsaraie juures peaks üks põhieesmärke olema tavakodanikele ohutuse tagamine ja ma arvan, et selle metsa hoidmine peaks olema esmane eesmärk, mitte selle raiumine kasumi teenimise eesmärgil.

Mida te arvate, kuidas kujuneb välja olukord, kus kohalikud peavad vastu seisma riiklikule metsamajandajale?

Selge on see, et just eriti riikliku metsamajandajana pead rääkima kogukondadega, pead neid kaasama oma plaanide tegemisse. See on nende tagahoov, see on koht, kus nad elavad ja siinsete tuulte puhul on tegu kaitseküsimusega.

Euroopa Liidu üks põhiprintsiipidest on kodanike kaasamine otsuste tegemisse ja on kahetsusväärne, et siin Eestis on kodanikele nii-öelda nuga selga löödud.

Märksõnad
Tagasi üles