Autojuhid võiksid arvestada kevadrändel krooksujatega

Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda lainetena: külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel rohkem. Foto: Urmas Luik

Soojad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes hulgakaupa on asunud sigimispaika rändama, seega kutsub Eestimaa Looduse fond (ELF) autojuhte võimalusel konnade rändeteekonnaga ristuvatel teelõikudel kiirust vähendama.

Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtuti, kui rändavaid konni kohtab eriti palju, ja neid aitavad priitahtlikud.

Kampaania “Konnad teel(t)” juht Henry Timusk avaldas, et autorataste all võib tihedama liiklusega paigas hukkuda mõne tunniga mitusada sigimisvalmis kahepaikset. “Selline ulatuslik hukkumine enne järglaste saamist on probleem, millele nüüd 11. aastat tähelepanu juhime,” ütles Timusk.

Kellel on huvi oma kodukandis kahepaikseid abistada, võiks ühendust võtta ELFi koordinaatoritega, kes annavad nõu ja jagavad infot, et tagada kahepaiksete turvaline abistamine.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis, eelduseks soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti, 21–23 ja ränne kestab kokku mõne päeva. Olenevalt ilmast võib konnaränne väldata lainetena: külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel rohkem. Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab “Konnad teel(t)” veebilehelt.

Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all. Algatuse eesmärk on päästa maanteedel hukkumisohus kahepaikseid ja tõsta inimeste teadlikkust nende eluviisi ja rolli suhtes meie ökosüsteemis. Ettevõtmist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Meelespea konnade aitamiseks

Aita rände ajal teed ületavaid konni, aga kraavides, lompides ja tiikides olevad konnad jäta rahule. Üle tee vii ainult teel olevaid konni.
Kanna kindaid - sinu käsi on konnale põletavalt tuline!
Ole ettevaatlik, jälgi liiklust ja autosid. Ole nähtav, kanna helkurvesti!
Konnad on elusolendid ja nad tunnevad valu - hoia neid käes ja aseta maha õrnalt.
Ära suitseta ega kasuta parfüümi või kätekreemi - paljud lõhnaained on konnale mürgised.
Ära pane kärnkonni teiste konnadega samasse ämbrisse - kärnkonna nahaeritis on teistele konnadele mürgine (inimesele ohutu).

Allikas: Eestimaa looduse fond