Viimane nurmenukuvaatlus kutsub kaasa lööma

Harilik nurmenukk kasvab teeäärtes, niitudel, parkides ja metsaservadel, üldiselt eelistab see taim päikesepaistelisi kohti. Foto: Urmas Luik

Mitmes kohas Eestis juba õitsevad nurmenukud. See tähendab, et aeg on küps kaasa lüüa kevadises teadusalgatuses “Eesti otsib nurmenukke”.

Neljandat ja viimast korda koguvad Tartu ülikooli teadlased kõigi eestimaalaste abiga nurmenukkude andmeid, mis annavad olulist infot meie muutuva looduse kohta. Kodulehe nurmenukk.ee kaudu saavad kõik inimesed väikese vaevaga nurmenukuvaatluse andmeid sisestada ükskõik millises Eesti või Euroopa paigas.

Eestis on nurmenukk veel üsna levinud ja inimesed tunnevad selle kergesti ära. Seepärast on väga aktiivselt kolm aastat vaatlusi tehtud ja algatusega hästi kaasa mindud.

“Selline võimalus õues teadlastele vajalikku infot edastada levis eelmisel aastal kulutulena ka mujale Euroopa riikidesse, kuid kodumaal on nurmenuku-entusiasm siiski märgatavalt suur,” ütles algatuse üks eestvedajaid taimeökoloog Iris Reinula, kelle sõnutsi on vaadelda lihtne ja sellega saavad hakkama igas eas huvilised.

Tuleb leida nurmenukud ja vaadata ühes paigas kuni 100 taime õie sisse. Nurmenukul on kahte tüüpi õisi: S ja L. Kodulehe nurmenukk.ee abil tunneb erinevuse kergesti ära ja saab vajaliku info teadlastele edastada. Lisama peaks ka foto vaatluskohast, seega on hea ühes võtta nutiseade. Kui nurmenukke on vähem, piisab vähemate õite määramisest.

Harilik nurmenukk kasvab teeäärtes, niitudel, parkides ja metsaservadel, üldiselt eelistab see taim päikesepaistelisi kohti. Rohkem leidub nurmenukke Lääne- ja Põhja-Eestis. Vaatluseks ei ole vaja neid üles korjata ja looduses tuleks olla tähelepanelik teiste sealsete asukate suhtes.

2019. aastal alanud harrastusteaduskampaania “Eesti otsib nurmenukke” on levinud kogu Euroopas. Mitmes riigis ei ole nurmenukud enam nii laialt levinud kui meil, olles koguni haruldase taimena looduskaitse all.