Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2012/02/28/988472t1h763e.jpg)
Esmaspäeva keskpäeval näitab Tihemetsa alevikus Valga maantee äärse luitunud kahekorruselise puust kortermaja külge kruvitud termomeeter pügala jagu alla nulli. Ega risti läbi maja jooksvas kõrge laega koridoris palju soojem ole. Jaanuari viimasel päeval toimunud tahmapõlengu järel keelasid päästeametnikud hoone kütmise.
Kokku on kuu jooksul kaks korda süttinud lobudikus asustatud neli korterit. Neli korterit ja null kasutuskõlblikku tuleaset. Päästekeskuse vormistatud paikvaatluse järgi on näiteks ühes korteritest ahju välisseina ja ühenduslõõri praod täidetud montaaživahuga, mis tuleohutuse seisukohast on nonsenss. Teistes ei ole pliite ja soemüüre pidi jooksvaid lõhesid lappima vaevutudki.
Samuti polnud ühelgi elanikul ette näidata korstnapühkimise akti ja neljast kasutuses korterist vaid ühes leidus suitsuandur.
Üks puhur korraga
Koputamise peale ilmub korter number kolme uksele kaks rõõmsalt uudishimulikku ja usaldavat lapsenägu. On küll koolipäev, aga üheksa-aastane Argo ja temast aasta vanem Airiin on koju jäänud. Nad on veidi tõbised, vist külmetanud, nagu ütleb Argo.
Pole ka ime, kui ahju ega pliidi alla tuld teha ei lubata. Siiski, nende ühetoalises korteris, mille lagunenud pliidilõõris jaanuari lõpus tahmapõleng tekkis, on tuntavalt soojem kui koridoris. Laste järele vaatav naaber, 18aastane Annely Sults selgitab lahkelt, et sooja saamiseks kasutab pere nüüd, kui pliidi kõrvale laotud puid enam ei küttekoldesse panna ei või, puhurit ja õliradiaatorit.
Ent nagu märgib viiendas korteris elav Jaan Telve, siis ega see puhuriga kütmine õige asi ole. Esiteks lähevad elektriarved suureks. Teiseks on maja, mida tema teada remonditi viimati 1970ndatel, elektrisüsteem nii vana, et ei kannata korteri kohta üle ühe elektriseadme korraga välja.
“Sellepärast ei julgegi siin midagi suurt järele panna, ei tea ju, mis need juhtmed teha võivad,” seletab Telve, kes omast käest teab, et niipea kui kaks puhurit vooluvõrku ühendada, on kaitsmed väljas ja vool läinud. Samuti peab puhuri välja tõmbama ajaks, kui elektripliit tööle lülitatud. “Ei ole siin mingisugust elu,” rehmab Telve olukirjeldusele punkti pannes.
Jumal hoiab
Ja ometi sai häirekeskus, vaatamata sellele, et päästekeskuse menetleja andis pärast esimest põlengut kõikidele elanikele suulise korralduse kütteseadmeid mitte kasutada, 21. veebruaril samast majast taas teate pliidi soemüüris tekkinud tahmapõlengust.
Menetlejatel ei jäänud muud üle, kui teha korteri kasutajale võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest 100 eurot trahvi.
Võib muidugi küsida, kas ei oleks ehk õiglasem, kui trahvikviitung oleks kirjutatud kõnealuse maja omanikele, Viljandis elavatele Mart ja Katre Luigele. On ju nemad lasknud pliitidel-ahjudel omasoodu laguneda.
Mart Luik nii ei arva. “Tahmalõõride puhastamine peaks olema korterikasutaja kohustus,” leiab ta. Ainult et nagu tuvastas nädalavahetusel koos Saarde valla sotsiaaltöötaja Mare Kurriga olusid kontrollinud korstnapühkija, on igasuguste puhastustöödega lootusetult hiljaks jäädud ja kogu küttesüsteem vajab põhjalikku renoveerimist või uuesti ehitamist. Kaasa arvatud korstnad, mis veel ausõna peal püsti püsivad.
“Pööningult on kivid täiesti väljas, ma imestan täiesti, et see maja pole leekides,” ütleb Kurri. “Tõesti, jumala käsi on selle maja kohal olnud.”
Raha jagub vaid prügiveoks
Paraku ei paku jumal oma abikätt ahjude parandamiseks. Luikedel aga remonditöödeks raha ei jätku. “Seda raha ei ole kogunenud ja pangalaenu võtta 525ruutmeetrise hoone peale … Ma ei ole küll see mees, kes läheb panka ja ütleb, et olge kenad, aidake hädast välja, mul oleks vaja kangesti korstnaid teha,” jätkub Luige sõnutsi üürirahast piskuks. “Remondifondist oleme katnud ära prügiveo,” lisab ta.
Võib-olla peaks vald oma elanikele appi tulema ja nende küttekolded korda tegema? Sest nagu Mart Luik väidab, on üürnikud sinna paigutatud vallaga kokkuleppel. Otsekui oleks tegemist omamoodi sotsiaalmajaga.
Kurri kinnitusel see siiski nii pole. “Vallal ei ole selle majaga mingit pistmist, inimesed ise on saanud omanikega kontakti ja sinna majja korterid,” lükkab ta hoone omaniku väited kokkuleppe kohta ümber.
Aga kas see on tõesti juhuslik kokkusattumus, et maja neljast korterist kolmes elavad sotsiaaltoetust saavad inimesed ja ühes pensionär? “Tähendab, ma ei ütle, et see on juhus, pigem on see omamoodi reegel: toimetulekutoetust saavad inimesed otsivadki selle kõige odavama, nad on rahul kõige viletsamaga,” selgitab Kurri.
“Odav” on suhteline mõiste. Telve sõnade järgi maksab ta oma ühetoalise korteri eest üüri 21 eurot kuus, mis Pärnu mõistes on tõesti vähe. Aga mitte kohalikku konteksti arvestades.
“Kui arvestada seda, et seal ei ole vett ja väljakäiguks on lumehang, siis ma ei ütleks, et see on odav,” saab Tihemetsas Kurri andmeil 30 euro eest kuus korraliku, WC ja vannitoaga korteri.
Kuidas siis vald oma vaeseid aitab, kui korstende ja ahjude parandamine kõne alla ei tule? Ei tule tõepoolest, toonitab Kurri. “Me ei saa ju eraisikule ehitada sinna korstnaid ja tema võtab pärast inimeste käest üüri,” toob ta veenva argumendi.
Hoone hüljatakse
Lahendust näeb vald inimeste evakueerimises ehk neile uute kodude otsimises. “Nad on toimetulekutoetuse saajad ega ole võimelised endale ise korterit otsima,” põhjendab Kurri, miks vald, millel pole mingit pistmist inimeste kõnealusesse majja paigutamisega, on nende sealt välja viimise oma ülesandeks võtnud.
Kaks asenduskorterit ongi Kurri teatel juba leitud ja neisse saaks kas või hommepäev sisse kolida. Teised kaks vajavad natuke kõpitsemist. “No kuskil poolteist nädalat läheb aega,” prognoosib Kurri.
Selline lahendus sobib ka Luikedele. “Ega me neid kinni hoidma hakka,” sõnab Mart Luik. Mis majasse puutub, siis sel aastal seal tema ütlust mööda kindlasti remonti ei tehta. “Ma arvan, et suleme uksed-aknad ja jääb ta selliseks,” ütleb ta.
