Alates 1997. aastast, kui Tiigrihüppe Sihtasutus loodi, on rahvuslik sihtprogramm korraldanud igal aastal konverentsi õpetajatele, haridusametnikele ja kõigile haridusuuendusest huvitatud inimestele.
Katrin Uutsalu: Tiigrihüppe konverentsil kõneldi uuendustest
29. veebruar 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse tänavusel konverentsil “Tiiger jätab jälje” arutati, mis on 15 aasta jooksul õppimises ja õpetamises muutunud ning mis ootab ees.
Sõna said nii president Toomas Hendrik Ilves, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, õpetajad ja õpilased kui Tiigrihüppe sõbrad välismaalt.
Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik Katrin Uutsalu, mis olid juubelikonverentsi olulisemad arutlusteemad?
Konverentsi nimi „Tiiger jätab jälje” oli tabavalt valitud, sest päeva ettekannetest peegeldus sihtasutuse üks peaeesmärke: olla haridusuuenduse eestvedaja Eesti üldhariduskoolides.
Kogu konverentsi ettekannetest jäi kõlama mõte, et kooli töö on eelkõige noort inimest toetada. Parim tee noorteni jõudmiseks on rääkida nendega sama keelt ja tõsta huvi õpitava vastu.
Tiigrihüppe Taani partnerorganisatsiooni UNI-C esindajad tutvustasid konverentsil võrdlusuuringute tulemusi, Eesti ja Taani õpilased rääkisid, kuidas infotehnoloogia kasutamisega koolis on jõutud olukorrani, kus kõik klassiruumis, kaasa arvatud õpetaja, õpivad.
Euroopa koolide võrgustiku peadirektor Marc Durando kõneles rahvusvahelisest koostööst, maailma haridusfoorumi algataja ja Suurbritannia hariduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) strateegia üks loojatest Doug Brown vaagis edasist.
Konverentsil oli palju esinejaid. Kelle sõnavõtt enam huvi tekitas ja miks?
Minister Aaviksoo sõnavõtust jäi kõlama Eesti vajadus tugeva haridusuuendaja järele, kes suudaks uuenduse ellu viia ja samal ajal tunneks tehtava eest vastutust.
Tiigrihüppe Sihtasutuse juhi Enel Mägi sõnavõtt põhines samuti haridusuuenduse ideel. Mägi sõnutsi vajab Eesti haridusuuendust toetavat seadusandlust. Selle näiteks tõi ta õpetajaid toetava motivatsioonikogumi loomise.
Välisesinejate ettekannetes oli mitu konkreetset näidet, kuidas moodsa tehnoloogia toel haridusuuendust reaalselt kooliellu tuua. Tänapäeva õpetaja seisab koolis tihti silmitsi küsimusega „kuidas?”, mitte enam „miks?”. Marc Durando väitis oma ettekandes, et infotehnoloogia kasutamine õppetöös on praegu eelkõige pedagoogiline, mitte tehnoloogiline ülesanne.
Neile ülesannetele leidsid konverentsil osalenud lahendusi Taani õpilaste ettekandest. Nimelt on Taani õpetajad korraldanud töö nii, et õpilased saavad neile infotehnoloogia rakendamisel appi tulla, see omakorda on tõstnud noorte õpihuvi.
Mida tulevikku vaatavat konverentsil välja öeldi?
Oleks vaja vähendada digitaalset lõhet õpetaja ja õpilase vahel, kuid küsimus on: kuidas leida õpetajale aega enda tehnoloogiatega kurssi viimiseks?
Paindlikke õpikeskkondi töötatakse välja projektides “ITEC” ja “Future Classroom Lab”. “ITECist” võtavad ülejäänud Euroopa koolide seas osa 21 Eesti kooli.
Doug Browni ettekandest jäi kõlama arusaam, et IKT kasutamisest on kasu ainult siis, kui see kehtib kogu koolis. Brown ennustas, et aastaks 2017 on koolides kasutusel palju eri õpikeskkondi, fiiberoptika ja wifi pilvetehnoloogia.
Arvutite arv koolides suureneb suhteni üks ühele õpilase kohta ja kõik õpetajad on koolitatud arvutikasutajad. See tähendab eelkõige seda, et pedagoogid on koolitatud infotehnoloogiat õpetamisel kasutama.