Uuring ⟩ Pea veerandil Eesti täiskasvanutest on viie aasta jooksul diagnoositud depressioon või ärevushäired

Nii pandeemia ajal kui enne seda olid levinud depressioon ja ärevushäired. Foto: Liis Treimann

Koroonakriis mõjus Eesti rahvastiku vaimsele tervisele halvasti: depressiooni ja ärevushäire riskiga inimeste hulk kasvas sel ajal märkimisväärselt. Ülejäänutest suuremasse ohtu sattusid madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed ning töötud.

Nii selgus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust, mida eile sotsiaalministeeriumis esitleti.

Sotsiaalkaitseminister ja reformierakondlane Signe Riisalo tõdes vastse uuringu esitlusel, et Eesti elanike vaimne tervis pole hea. Muu maailmaga võrreldes pole me aga hullemas seisus. Mine võta kinni, kas õnneks või kahjuks.

Riisalo ei nõustu väitega, nagu COVID-19 oleks põhjustanud vaimse tervise probleeme. “Tõsi on see, et vaimse tervise mured olid oluliselt varem,” märkis minister. Tema hinnangul tõi pandeemia need üksnes teravalt esile.

Riisalo nentis, et stressi, ärevuse ja depressiooni kasvupinnas on praegugi soodne. Talvel šokeeris väga paljusid energia järsk kallinemine, 24. veebruaril algas Euroopas sõda, Eestisse on jõudnud palju põgenikke, sügisel tuleb tõenäoliselt järgmine energia hinnatõusu laine. Siin on Euroopa kõrgeim inflatsioon.