Pärnumaa väike pagaritöökoda pälvis parima talutoidu tunnustuse

Raido Soosaar ja Eva Soosaar peavad Vändra kandis Samliku Pekkeri pagaritöökoda. Foto: Mailiis Ollino

Vändra kandis Samliku külas koos abikaasa Raidoga leiba-saia valmistav Eva Soosaar kuulis ajakirjanikult, et nende seemneleib võitis talutoidu konkursil parim pagaritoote kategoorias.

“Väga vahva, tore!” rõõmustas ta.

Konkursil osales Samliku Pekker veel ka hapusaia, võise kuklisaia ja mesise rukkileivaga. Küpsetamine sai alguse sellest, et Evale ei sobi pärmitainatooted ja et neile alternatiivi leida, hakati esmalt ise kääritatud tainast saia valmistama.

Praegu on tootevalikus kuus küpsetist ja ürdivõi. Leivategu on Soosaare jutu järgi märksa lihtsam kui hapusaia küpsetamine. Leiva küpsetamisega saab tema sõnutsi igaüks koduski hakkama ja pätsi saab ahjust võtta juba järgmise päeva lõunaks. Hapusaia valmimine võtab alates juuretise segamisest aega kuni 36 tundi. 

Samliku Pekker sai alguse sellest, et Eva Soosaar otsis alternatiivi pärmitainast toodetele. Foto: Mailiis Ollino

Aastaga on kogused, mida pagaripaar oma koju keldrisse sisse seatud töökojas küpsetab, poole võrra kasvanud. Aasta tagasi ostsid nad uue ahju, kuhu mahub korraga 24 väiksemat pätsi, suuremaid poole vähem. “Praegu oleme piiri peal, mis me suudame teha,” tunnistas Eva Soosaar.

Tegutsetakse kahekesi. Kaasa Raido on täielikult pagaritööle pühendunud. Eva õpetas mullu väikese koormusega Juurikaru põhikoolis loodusaineid, aga mis tänavune sügis toob, pole veel selge.

Siiski ei ole paari tööpäevad sellised, et ahi pidevalt huugab. Küpsetamise päevad on neljapäev ja reede, mõnikord laupäevgi. Ülejäänud aeg ei ole aga töövaba: vaja on esitada tooraine tellimusi, toimetada sotsiaalmeediat, suhelda tarnijatega ja teha muud, mis väikese äriga kaasas käib.

Kui Pärnu elanikele ei ole Samliku Pekkeri tooted tuttavad, siis põhjusel, et Pärnus leiab nende küpsetisi vaid Murumaja kohvikust. Peamiselt saavad väikese pagarikoja hapendatud tainast tooteid Türi, Paide ja Vändra inimesed ja needki, kes e-postiga tellivad ning saavad kauba pakiautomaadist kätte.

Saadud tunnustus on Eva Soosaare sõnutsi tähtis – ehk avastab mõni huviline veel väikese pagaritöökoja. Teisalt on tema eesmärk levitada tervislikkuse vaadet. 

Parim talutoit selgitati välja üheksas kategoorias. Sel aastal saadeti konkursile hindamiseks kokku rekordkogus, 108 toodet. Foto: Rene Riisalu

Tänavusele parima talutoidu konkursile saadeti hindamiseks 108 toodet, mille hulgast selgitati võitjad üheksas kategoorias. Konkursi üldvõitja avaldatakse 3. septembril toimuval “Maa tuleb linna” suurel talutoidu laadal.  Peaauhind on turundustugi väiketootjale. Näiteks on auhinnaga loodud oma toodetele uus kaubamärk, toodetud persoonilugusid, toote postreid. Kategooriate võitjad saavad oma toodetele vastava märgise.

Parima talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa talupidajate keskliit ja see toimub alates 2016. aastast.

Parim talutoit 2022 võitjad

Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid. Foto: Rene Riisalu

Parim pagaritoode – OÜ Samliku Pekker, seemneleib (Pärnumaa)

Parim alkoholivaba jook – Öselwise OÜ, Wöseli rabarberi-vaarika Shrub (Saaremaa)

Parim juust – Andre juustufarm, Andre Musc Old (Tartumaa)

Parim piimatoode – OÜ Nopri Talumeierei, mustika kissellimaius (Võrumaa)

Parim maius – Minna Sahvri “Rabade Maitsed”, Minna mahe marmelaad tumedas šokolaadis (Raplamaa)

Parim valgutoode – OÜ Sigwar, täissuitsuvorst Sigwar (Ida-Virumaa)

Parim alkoholiga jook – OÜ Öselwise, Söul Gin 12 Botanicals (Saaremaa)

Parim lisand – OÜ Marjatar OÜ, puravikusinep (Läänemaa)

Parim tervisetoode – Madila, mahe tudraõli (Harjumaa)

Andmed: Eestimaa talupidajate keskliit