/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/30/14866573t1h5b37.jpg)
Homme algav ajujahihooaeg sõralistele ulukitele võib nädalavahetuste ühisjahtidel suurendada metsloomade liikuvust, mistõttu Eesti jahimeeste selts (EJS) kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel.
Pärnumaa kütid võtavad sihikule üle 4000 põdra, kitse ja metssea
Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Pärnumaal kokku 601 põtra, 90 punahirve, 2830 metskitse ja 1200 metssiga. Kogu Eestis plaanitakse ajujahihooajal küttida veidi üle 38 500 sõralise.
Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja jahikoerte abil metsseale 31. märtsini.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahipidamise eesmärk sõralistele nende arvukuse reguleerimine.
“Liialt kõrge arvukus põhjustab õnnetusi maanteedel, eri haigusi, samuti suureneb kahju nii põllumajandus- kui metsakultuuridele. Kui palju täpselt tuleb küttida, selle ülesande annavad jahimeestele maakondlikud jahindusnõukogud, olles arvestanud teadlaste soovitusi,” selgitas Korts.
Jahimeeste seltsi tegevjuht märkis, et kui nädalavahetustel on metsasihtidel ja teedel näha oranžis riietuses jahimehi, peetakse kindlasti ühisjahti suurulukitele.
“Palume mõistvat suhtumist, sest jahimehed täidavad nii ühiskondliku kui riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja metssigade puhul ka taudiohu vähendamisel,” lausus ta.
Ohutu liiklemise nõuanded ajujahi ajaks
/nginx/o/2022/09/30/14866574t1hec9c.jpg)
- Olge eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomad on loomupäraselt aktiivsed! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus jaht võib toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahist.
- Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates ei tasu neid karta. Küll tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
- Metsapiirkonnas tasub autoga sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, tuleks peatudes sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne isend.