T, 7.02.2023

PAUHi asemele tuleb uus sireenisüsteem

Pärnu Postimees
PAUHi asemele tuleb uus sireenisüsteem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
PAUHi valjuhääldid asusid selle sajandi esimese kümnendi lõpus Pärnu viie kõrgema hoone katusel.
PAUHi valjuhääldid asusid selle sajandi esimese kümnendi lõpus Pärnu viie kõrgema hoone katusel. Foto: Ants Liigus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja päästeamet kavandavad Pärnusse seitset ohuteavituse sireeni.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused ja hädaolukorrad, näiteks kiirgusoht või õnnetus ohtlike kemikaalidega.

Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõuniku Berit-Helena Lambi sõnutsi telliti Pärnus ja veel 21 linnas ohusireenide optimaalsete asukohtade väljaselgitamiseks akustiline analüüs, mis andis vastuse, kui palju ja kuhu tuleks ohusireenide kõlareid paigutada, et heli kogu asula ära kataks.

“Analüüsis võeti arvesse olemasolevat taustamüra, pinnavorme ja hoonestust. Samuti saime teada, kui tugev peab heli olema, et see oleks taustamürast eristatav, kuid ei tekitaks inimeste tervisele ohtu,” seletas Lamp, märkides, et Pärnusse tuleks analüüsi järgi rajada seitse sireenipunkti, mille asukohtadena nähakse olemasolevaid kõrgeid objekte.

Eelistatult paigutatakse sireenid näiteks sidemastidele või korstnatele. Päästeameti teatel käivad paralleelselt seadmete hankimisega läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteemi paigaldada soovitakse.

Millal Pärnus sireenisüsteeme paigaldama hakatakse, ei osanud Lamp öelda. “Praegu veel ei ole täpne graafik paika pandud, aga 2023. aasta juuliks saavad kõigi 22 asula sireenid paigaldatud,” ütles ta.

Eile sõlmisid SMIT ja päästeamet Slovakkia ettevõttega Telegrafia ohuteavituse sireenisüsteemi ostu lepingu. Riik eraldas sireenivõrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

“Oleme ohusireenide võrgustiku väljaehitamise ettevalmistustega jõudnud nii kaugele, et saame hakata ostma reaalseid seadmeid, millest esimeste paigaldamiseni jõuame aasta lõpus. Sireenide võrgustik peab olema töökindel, turvaline ja ajakohane,” selgitas päästeameti asepeadirektor Tauno Suurkivi.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnutsi on ohusireenide ostuleping oluline samm Eesti elanikkonnakaitse arendamisel.

“Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kuivõrd oluline on kriisiolukorras tagada elanike kriisivalmidus, toimiv häiresüsteem ja turvalised varjumiskohad,” lausus Läänemets, kelle sõnutsi on ohusireenide paigaldamine  esimene samm viimase 30 aastaga tekkinud lünga kõrvaldamisel.

Peale Pärnu paigaldatakse sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narvasse, Võrru, Paldiski, Sillamäele, Tapale, Jõhvisse, Kohtla-Järvele, Maardusse, Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu ja Paidesse.

“Tegelikult pole see lõplik nimekiri, vaid laiendame ohuteavituse sireenisüsteemi tulevikus kindlasti kõikidesse suurematesse asulatesse,” kinnitas Suurkivi.

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik eri kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad enamikku inimesi õigel ajal ohu eest hoiatada. Sireenid on osa teavitussüsteemist. Samuti teavitatakse elanikke massimeedia, asutuste veebilehtede ja sotsiaalmeediakanalite, mobiilisõnumite, valjuhääldite ja ukselt uksele teavitamise kaudu.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle väljaarendamist. Eesmärk on luua süsteem, mis lubaks jõuda võimalikult paljude elanikeni ja mida annaks keskselt käivitada.

Pärnus oli sedalaadi hoiatussüsteem kasutusel selle sajandi esimese kümnendi lõpus. Selle loomine pandi kirja 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel sündinud koalitsioonileppesse, millele kirjutasid alla Keskerakond, Isamaa, Res Publica ja Rahvaliit.

Pärnu linnavalitsus rajas päästekeskuse maja arvutist juhitava autonoomse kõlaritega hoiatussüsteemi 2008. aastal põhjendusega, et tormide ja uputuste suhtes ohtlikus linnas peab ka selline elanike hoiatamise moodus olema. See läks maksma 375 000 eurot.

Kolm aastat hiljem loobus linnavalitsus PAUHist, sest süsteemi ülalpidamiskulu, mis omal ajal ulatus 6400 euroni aastas, käis nii linnale kui päästeametile üle jõu. Just nii palju raha küsinud Elion oma liinide kasutamise eest, et saata häiresignaal kas Hansapordi maja, Koidula gümnaasiumi, Ülejõe põhikooli või Raeküla kooli katusel asuvatesse kõlaritesse.

Märksõnad
Tagasi üles