Alevi kalmistul meenutatakse vabadussõjas võidelnuid

Vabadussõjas langenute ausammas Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Luik

Teisipäeva hommikupoolikul meenutatakse Pärnus Alevi kalmistul mälestustseremoonial kõiki eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid vabadussõjas, andes oma elu Eesti vabaduse eest.

Kell 10.30 algaval tseremoonial osalevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Noorte Kotkaste Pärnumaa maleva, Kodutütarde Pärnumaa ringkonna, Eesti reservohvitseride kogu Lääne osakonna ja Eesti lipu seltsi esindajad. Pärnu linna nimel asetavad vabadussõjas langenute ausamba jalamile pärja linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja linnapea Romek Kosenkranius.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe. 1919. aasta alguseks oli hõivatud märkimisväärse osa Eestist. Loomisjärgus Eesti armee, mida toetasid Soome ja veel mitme riigi vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all ja edasistes lahinguteski ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ega rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule ja vabadussõda lõppes Eesti võiduga.

Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. 1920ndatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, et austada vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, 3. jaanuari on riigikogu kuulutanud lipupäevaks.