Loode-Pärnu tööstusküla areneb aastaid vaevaliselt

Loode-Pärnu tööstusala piirneb teisel pool Tallinna maanteed Lennuvälja teega. Foto: Ants Liigus

Kuus aastat eksisteerinud Loode-Pärnu tööstusküla areng on olnud siiani üsna tagasihoidlik ja nüüdseks on seal tootmise avanud vaid üks ettevõtja. Lähiajal peaks piirkonda kerkima siiski gaasitankla ja paar tootmishoonet.

Ülejõe linnaosaga piirneva Loode-Pärnu 250 hektari suuruse ala detailplaneeringu kinnitas Pärnu linnavalitsus 2006. aastal. Planeeringu eesmärk oli seni kasutult seisva endise sõjaväeala kujundamine tööstus- ja äripiirkonnaks ning elamumaaks.

Linn meelitab tasuta maaga

Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo sõnade kohaselt on ideaalis tööstuspargi eesmärk sarnaste tootmis- või tööstusettevõtete koondamine ühte kindlasse linna piirkonda, mis oleks logistiliselt sobiv ja kus firmadel võiks tekkida sünergia, teineteisele teenuseid pakkuv ja üksteist toetav tootmine.

Ala valis linn välja, sest tegu on kunagise militaarterritooriumiga, mis sobib hästi tööstus- ja äripiirkonnaks ning elamumaaks.

“Tollane linnavalitsus otsustas, et kuna selles piirkonnas asuvad nii tulevane maantee, lähedal on sadam ja lennujaam, võiks seal olla tootmispiirkond,” seletas Murakas-Ollo. “Pärnu linn on huvitatud tootlikust tööstusest, seda näitab ka meie arengukava, kus üks eesmärkidest on olla ettevõtlik ning atraktiivne linn investorile.”

Kuigi detailplaneeringu järgi eksisteerib tööstuspiirkond juba kuus aastat, on selle areng olnud siiani pehmelt öeldes nadi. Praegu tegutseb piirkonnas ainult üks ettevõte, metsamaterjali varuv aktsiaselts A&P Mets.

Linnavalitsuse esindaja arvas, et Loode-Pärnu ala arengut on siiani eelkõige pärssinud finantsilised võimalused ja vahepealne majanduslangus, sest linn pakub ettevõtetele tootmismaad peaaegu tasuta ehk ühe euroga maatüki eest.

“Soodustamaks esimeste ettevõtjate huvi tuua oma tootmist Loode-Pärnu tööstusalale, on linnavalitsuse arvates mõistlik seada kinnistutele esmalt tasuta hoonestusõigus, kohustada hoonestajat investeerima taristusse, sealhulgas avalike tänavate väljaehitamisse, ja ehituskohustuse täitmisel võimaldada kinnistu ostuõigust sümboolse hinna eest,” ütles Murakas-Ollo. “Osaline taristu rajamine võimaldab omakorda juba järgmiste kinnistute kasutuselevõtmist.”

Nii antakse ettevõtetele tööstuskülla hoonestusõigus 10–15 aastaks ühe euroga maatüki eest.

Soovivad tootmist laiendada

Senise vaikelu kõrval avaldas praegu Vana-Pärnus tootmispinda omav osaühing Vesimentor eelmise aasta lõpus soovi laieneda lähitulevikus Loode-Pärnu tööstuskülla. Ettevõte ehitab näiteks vee- ja kanalisatsioonitorustikke, teeb polüetüleenkaeve.

Loode-Pärnu tööstuskülla soovib Vesimentor kahte krunti, millest ühel arendataks reoveesüsteemide tootmist ja teisele püstitatakse plastmassitehase hoone, mis hakkaks tootma spetsiaalsel tehnoloogial baseeruvaid tooteid, näiteks eri tüüpi kaablikaeve.

Kristo Kirs Vesimentorist märkis, et firma plaanib Loode-Pärnu tööstuskülla poole miljoni kuni miljoni euro suurust investeeringut.

“Koht jäi silma, sest asub logistiliselt meile õiges kohas,” kommenteeris Kirs. “Meie toodang liigub palju Baltimaades ja see koht asub Via Baltica ääres.”

Kirs nimetas Pärnu linna pakutavaid tingimusi soodsaks. “Eks kommunikatsioonid, vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustikud tule niigi meil omal ehitada. Nii on linna pakutav plussiks,” märkis Kirs.

Millal Vesimentor laienemisega alustab, on esialgu lahtine. Ettevõtte teatel plaanivad nad luua uute tehastega 13 töökohta.

Ent üsna kindel on, et tuleva aasta alguses peaks Loode-Pärnu tööstuskülla kerkima Eesti Gaasi maagaasitankla.

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnade järgi saab linn vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingule CO2 kvoodiraha eest viis gaasi- ja ilmselt kolm hübriidbussi.

Hankelepingute sõlmimine on ministeeriumil kavandatud juunisse ja kui kõik läheb kavakohaselt, jõuavad bussid linnatänavaile 2013. aasta teises kvartalis. Selleks ajaks peab Pärnusse olema ehitatud maagaasitankla.

“Eesti Gaas tuli oma ettepanekuga, et nad on valmis bussidele gaasitankla rajama,” rääkis Kosenkranius ERRile. “Seal saavad hiljem gaasiautodki tankida. Ja linn pakkus ühe variandina välja, et gaasitankla võiks rajada Loode-Pärnu tööstuskülla, mis meil on juba tükk aega tagasi tööstus- ja äriettevõtete jaoks planeeritud.”

Eesti Gaas ei ole huvitatud kinnistu omandamisest, vaid saab linnalt hoonestusõiguse 25 aastaks.

Ala pakutakse välisturgudel

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna arenguteenistuse juhi Anneli Lepa kinnitusel on linna eesmärk arendada Loode-Pärnus välja terviklik tööstusala.

Selleks, et turundada Pärnu investeerimiskeskkonda välisturgudel, on loodud kogu maakonna tööstusalasid hõlmav portaal www.investinparnu.com.

“Koostöös Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusega (EAS) töötame välja välisturgude turundusplaani,” avaldas Lepp. “Selleks võeti EASi hiljuti tööle inimene, kelle ülesanne on siia investeeringuid tuua.”

Lepa teatel on turundusplaani detailidest vara rääkida, sest selle koostamine alles algas. Täpne tegevuskava loodetakse valmis saada hiljemalt poolteise kuu pärast.

“Lõppeesmärk on Loode-Pärnus kujundada samasugune tootmisala, nagu praegu on näiteks Ehitajate tee ääres,” selgitas Lepp.

Loode-Pärnu tööstusküla detailplaneering näeb 250 hektaril ette 64 tootmis-, 110 väikeelamumaa ja 60 korruselamumaa krunti umbes 4000 inimesele.

Planeeringuala teedevõrk lähtub Ehitajate tee ja Lihula maantee ühendusest ning linnaosa senistest tänavatest.

Uued teedevõrgud on planeeritud elamupiirkondadesse ja tootmisalale.

Pärnumaal arendatavad tööstusalad

Loode-Pärnu tööstusala

Mauri tehnoküla

Hiiuvälja tehnopark

Audru tööstusala

Nurme tehnoküla

Sauga tehnopark 1 ja 2

Sindi

Uulu tööstuspark

Paikuse

Looga tööstusala

Andmed: http://investinparnu.com