Veebruari keskpaigast ei tohi märgalal pliihaavleid kaasaski kanda

Pliihaavlite asemel saab jahti pidada teras-, vismut-, tsink-, tina-, molübdeen- või volframhaavlitega. Foto: Jüri Looring

Plii on mürgine aine, mis saastab keskkonda, mürgitab vett, kalu ja veelinde. Et hoida ära plii sattumist veekogudesse, on veelindude jahil juba kümme aastat kehtinud pliihaavlikeeld. 15. veebruarist ei tohi jahimehed märgaladel või veekogu läheduses pliimoona kasutada ega kaasas kanda ka metslinnu- või väikeulukijahil.

“Mida rohkem jahimehi pliimoonast loobub, seda parem loodusele ja kokkuvõttes inimeselegi,” ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Soovitame jahimeestel keskkonda kahjustavast pliimoonast loobuda isegi siis, kui piirang seda ei nõua.”

Veekokku sattunud pliihaavlid ohustavad eriti veelinde, kes neid toidu pähe söövad. Kotkastel põhjustab pliimoona tõttu saastunud liha söömine eluohtliku mürgistuse. Plii on mürgine inimeselegi ja võib toidulauale sattuda kütitud ulukiliha või saastunud põhjavee kaudu.

Vakra tõdes, et loodussõbralikud jahimehed kasutavad juba praegu pliita laskemoona. Neile ei muutu 15. veebruarist midagi. “Kui aga jahimehel on kaasas mürgist pliimoona, tuleb edaspidi hoolega jälgida, et ta ei satuks märgalale või veekogu puhvertsooni. Nendes kohtades on pliimoona kaasaskandmine keelatud olenemata sellest, kas jahitakse veelinde või ulukeid,” selgitas ta.

Veebruaris jõustuv piirang on osa üleeuroopalisest plaanist, mille eesmärk on vähendada looduses pliisaastet. Määrus keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasaskandmise kõigil märgaladel ja 100 meetri raadiuses veekogust või rannikust.

Keskkonnaameti peadirektor selgitas, et veebruari keskpaigast kontrollib amet jahijärelevalves, ega küttidel märgaladel pliihaavleid kaasas ole. Esimesed kuus kuud on inspektorid valmis eelkõige muudatusele tähelepanu juhtima ja selle vajadust selgitama.

Pliihaavlite asemel saab jahti pidada teras-, vismut-, tsink-, tina-, molübdeen- või volframhaavlitega.

Keskkonnaameti, maa-ameti ja Eesti jahimeeste seltsi koostöös valmib piirangualade kaart, et info muudetud reeglite kohta oleks jahimeestele kättesaadav, arusaadav ja käepärane.

Euroopa keemiaagentuuri (ECHA) soovituste järgi võiks pliimoon jahipidamisest täielikult kaduda. Jahimehed on seadnud sihi loobuda pliimoonast 2030. aastaks.