Lembit Peetri – mees metsast, kes pani rahvuskoondislased piinlikku olukorda

Kuigi Lembit Peetri jättis 1979. aastal laskjakarjääri katki, meelitati ta püstolite juurde tagasi 1990ndate alguses. Foto: Mailiis Ollino

Lembit Peetri viis Pärnu muuseumi üheksa kilogrammi medaleid. Ikka enda omi, kuigi auväärne osa sellest on teenitud meeskonnatöö tulemusena. Peetri spordiala oli ja on tänini laskmine. Püssist, püstolist, revolvrist. Osa oma elust on ta pühendanud ammulaskmiselegi.

Lembit Peetri on sündinud 1941. aastal Pärnumaal Are kandis, kuid pere küüditati üsna pea Siberisse. “Näljas olime seal, paljaid teri tuli tihti närida, läksime isegi magama tühja kõhuga,” meenutab ta.

​Küla piiridest väljapoole oli keelatud minna. See keeld ei tekitanud uudishimu, vaid hoopis hirmu keelust üleastumise ees. Peetri lapsepõlv möödus külmal maal ja suhu sai ta vaid vene keele. See Siberi külake oli kogu tema maailm.

Kui Peetri oli 13aastane, viidi koolipoisid sügisel laskmisõpetust saama. Ei mingit juhendamist, et kuidas püssi hoida ja õigesti lasta. Peetri mäletab selgelt seda tulemust: üheksa silma 30st, kuus, kolm ja null. Kaks lasku ääri-veeri pihta, üks mööda.

Noormees oli pettunud ja kui järgmine kord laskma läks, sättis püssi kindlamini