Pärnumaa haridustöötajad otsivad oma teed

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Hansagümnaasiumi õpetajate usaldusisik Reet Ojasoo pole sugugi kindel, et Eesti haridustöötajate liit oleks õpetajatele ainus kindel kants ja kodu.
Pärnu Hansagümnaasiumi õpetajate usaldusisik Reet Ojasoo pole sugugi kindel, et Eesti haridustöötajate liit oleks õpetajatele ainus kindel kants ja kodu. Foto: Urmas Luik

Et Pärnumaa haridustöötajatest suurem osa pole kutseala ametiühingu liikmed, ei oska keegi öelda siinmail hiljutises streigis osalenud õpetajate-kasvatajate koguarvu.

„Maakonnas ja linnas kokku võttis streigist osa 45 üldhariduskooli ja koolieelset lasteasutust,” nentis Pärnumaa haridustöötajate liidu esimees Erika Jakobson. „Kui palju streikis õpetajaid, on raske öelda, sest enamik neist on organiseerumata.”

Ehkki tööseisakus osalejate hulk on kõnekas, peavad Jakobson ja Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juhatuse esimees Sven Rondik arvnäitajatest olulisemaks ühe kandi haridustöötajate koondumist.

Pärnumaal võiks nii linna kui maakonna koolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagooge-kasvatajaid ühendavaks organisatsiooniks olla Pärnumaa haridustöötajate liit, liiati elab Pärnu haridustöötajate liit pärast tosina aasta eest haridustöötajate liidust väljaarvamist oma elu. Täpsemalt vaikelu, kuna paljud Pärnu linna õpetajad on ametiühingust välja astunud.

„On selge, et ainult õpetajate ühistegevuse tulemusena võib saavutada edu: on ju EHLi deviis „Üheskoos suudame”,” tõdes Rondik. „Oleme veendumusel, et mida rohkem õpetajaid organiseeritult oma huvide ja õiguste eest seisab, seda parem on tulemus.”

Tasuta õigusabi

Rondik märkis, et kuigi Eesti on õigusriik, piisab pedagoogide kutsetöös valdkondi, kus edu tagab just äsja mainitud deviis. Seda eelkõige probleemide puhul, mis on seotud haridustöötajate töökoormuse, kvalifikatsiooni tõstmise, palgamäärade, mitmesuguste õpetajatele laienevate kohustustega.

Samuti tõi Rondik esile, et EHLi liikmetel on õigus saada tasuta juriidilist abi. Seda võimalust kasutatakse väga aktiivselt, sest kahjuks esineb haridusasutustes ikka veel palju seadusrikkumisi õpetaja kahjuks.

„EHL, tema maakonna- ja linnaliidud ja haridusasutuste ametiühinguorganisatsioonid on ainsad, mis seisavad õpetajate õiguste eest,” väitis EHLi juhatuse esimees. „Peale selle annab haridustöötajate liit võimaluse korraldada õpetajate huvitegevust.”

Üks on hüüdja hääl kõrbes

Pärnumaa haridustöötajate liidu esimees Jakobson nentis, et vägisi ei saa kedagi sundida ametiühingusse astuma, selle soovini peab iga inimene ise jõudma.

Seda eriti ajal, kui igaühel on õigus välja öelda oma arvamus. Mis tõele au andes ei pruugi anda tulemust, sest rahvatarkus hüüdjast häälest kõrbes on ammu teada. Nagu tõesõna kollektiivis peituvast jõustki.

„Olen ikka öelnud, et kui te ei taha, et kõike otsustavad ametnikud ja poliitikud oma kabinettides, kui tahate otsustamisel ise osaleda, siis haridustöötajate liitu kuulumine annab teile sellise võimaluse, annab teie tegemistele seaduslikud raamid,” märkis Jakobson.

Ainult mitte kampaania korras

Pärnu Hansagümnaasiumi õpetajate usaldusisik Reet Ojasoo pole sugugi kindel, et Eesti haridustöötajate liit oleks õpetajatele ainus kindel kants ja kodu. Pealegi kuulub tema nagu veel veerand kooli õpetajaskonnast ametiühingute keskliidu egiidi all tegutsevasse haritlaste ametiühingusse.

„Lihtliikmele pole igapäevaelus mingit vahet, kas ta kuulub Eesti haridustöötajate liitu või haritlaste ametiühingusse,” väitis Ojasoo. „Haridustöötajate liitu ei kuulu kaugeltki kõik õpetajad, enamik neist on hoopis organiseerumata.”

Ojasoo avaldas arvamust, et ühe kandi õpetajad võiksid kuuluda tõesti samasse organisatsiooni, aga mingil juhul ei tohiks koonduda kampaania korras. Isegi pärast äsjaseid tööseisakuid, mis näitasid ilmekalt, kui suurt rolli on ametiühingud suutelised ühiskonnas mängima.

„Kui on mure, võid pöörduda oma tööandja poole, aga ametiühing on organisatsioon, mis võib võtta mured keskorganisse kokku ja pöörduda nendega näiteks valitsuse poole, ametiühing on hoopis teine tasand,” tõdes Ojasoo.

Ojasoo ütles, et selleteemalisel kihutustööl võib küll olla kaalu, ent liikmete lisandumine sõltub suuresti ametiühingust endast. Kui seni kõrvaltvaataja rollis inimesed näevad organisatsiooni tugevnemist ja selle tõhusaid samme, on see ametiühingule parim reklaam.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles