Pärnumaalt tohib küttida viis mesikäppa

Eestis tohib tänavu küttida 96 karu. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit, Pärnumaalt võib küttida viis metsaotti. 

Keskkonnaagentuuri seire kohaselt on Eestis ligikaudu 900–950 karu ja nende asurkond on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. “Pindala arvesse võttes on Eesti üks karurikkamaid riike põhjamaades, kui mitte kogu Euroopas,” rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. Ta tõi näiteks, et seitse korda suurema pindalaga Soomes on vaid kaks korda rohkem karusid.

Arvukuse tõusuga kaasnevad aga probleemid: karud tekitavad kahjustusi mesinikele ja põllupidajatele, inimestega kohtumiste sagedus on märgatavalt kasvanud ja järjest sagedamini eksivad noored karud asulatesse. Kuni eelmise aastani kasvas ka karude põhjustatud kahjujuhtumite arv. 

Kuigi enamasti möödub inimese ja karu kohtumine rahumeelselt, tuleb aina enam teateid kohtumistest karudega väljaspool nende elupaiku – asulates või mujal kultuurmaastikel. “See suundumus annab märku, et looduslikud elupaigad on hõivanud vanemad ligikaaslased ja noored karud otsivad elupaiku inimese vahetusse lähedusse,” lausus Kukk ja lisas, et iga sellise kohtumisega kasvab tõenäosus, et tekkida võib ohtlik olukord.

Spetsialisti sõnutsi on jahipidamine on üks osa konfliktide vältimiseks ja kiskjakahjude ärahoidmiseks vajalikest tegevustest. “Samuti on mõõdukas küttimine oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, see on aga omakorda hädavajalik, et tagada elanikkonna ohutus,” selgitas Kukk.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.