:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/27/15482966t1ha710.jpg)
Hinnatõus on tabanud pea kõiki toiduaineid ja sellest ei ole puutumata jäänud pastatootedki. Mõne poolekilose makaronipaki eest peab välja käima suisa üle kahe euro.
Kõrged hinnad mõjutavad tarbijate käitumistki: makaronide müügiarvud langevad ja inimesed otsivad lemmikutele odavamaid alternatiive.
Pastatoodete hindu poelettidel aasta ja kahe aasta taguse ajaga võrreldes selgus, et mõne üksiku toote hind on püsinud sama. Mõne paki hind on see-eest pea euro kallim kui varem.
Tartu Mill toodab kaht sorti pastat: kõvanisust ehk durumjahust ja harilikust nisust.
Tartu Milli tegevdirektori Sten Vendeli sõnutsi on keeruline öelda, kui suurel määral on nende hinnad viimastel aastatel tõusnud, sest hinnakujunduses on suur osa jaekettidel. Iga kauplus lähtub oma hinnapoliitikast ja laoseisust, seega ei ole hinnamuutused alati seotud tootja tehtud muudatustega.
Vaadates, kui palju maksid Tartu Milli tooted poes varem ja millised on hinnad nüüd, nähtub, et hinnad on kahe aastaga umbes 40 senti tõusnud. Vendeli väitel on hinnatõusu taga toorme- ehk viljahind, millele omakorda lisanduvad tootmis-, haldus- ja pakendikulud ning logistika.
“Nii nagu paljude teiste tootegruppide puhul, on praegu näha ka pastatoodete tarbimise langust,” tunnistas tegevdirektor. “Keeruline on siinkohal öelda, kas selle põhjus on müügihind või üldine tarbimise langus majanduse hetkeseisust tulenevalt.”
Siiski tuleb praegusi müügiarve eelmise aastaga kõrvutades meeles pidada, et mullu ostsid inimesed tavapärasest enam kuivaineid kokku seoses Ukrainas alanud sõjaga. Teisalt võib Vendeli sõnutsi olla müüginumbrite languse taga Lidli kaupluseketi turuletulek.
Maxima Eesti ostuosakonna juhi Matthias Jaaksoo sõnutsi on eesti rahvas pastatooteid alati palju ostnud. Küll on kaupluseketis viimasel ajal täheldatud, et osa kliente valib pigem odavama alternatiivi harjumuspärase bränditoote asemel.
“Pastatooted on aastaga kallinenud ligikaudu 14 protsenti ja ostuhulk on vähenenud,” tõdes Jaaksoo. Küll nendib temagi, et eelmise aasta suurte müügiarvude taga võib olla Ukraina sõja mõju.
Samal ajal jäi mitme Maxima omakaubamärgi pastatoote puhul silma, et hinnad on võrreldes aasta taguse ajaga tõusnud vähe või jäänud suisa samaks. Kuidas?
“Maxima omamärgitoodete hinnad on püsinud soodsad tänu meie igapäevasele tööle läbirääkimistel tootjatega,” vastas Jaaksoo.
Millal võiksid hinnad poes langema hakata? Lidli pressiesindaja Katrin Seppel ütles Postimehele, et teravilja hind on maailmas hakanud küll langema, kuid selle mõju jõuab nii tootjate kui jaemüüjateni pikema aja jooksul. “Pange tähele, et hindu poes ei kujunda ainult tootjahinnad, vaid ka kulud logistikale, pakendihinnad, maksud jne. Seega on hinnataseme langust raske ennustada.”
Prognoos: toidu hind hakkab langema
Soome analüütikud ennustavad, et kuna toiduainetööstuses vajaliku energia, väetiste ja muude tootmissisendite hinnad langevad, hakkavad toiduainedki veel selle aasta lõpus odavnema.
Soome teadusasutuse Loodusvarade Keskus (Luke) tänavuse põllu- ja toidumajanduse ülevaatest selgub, et mullu tegid ühe suurima hinnatõusu värske kala ja jahu, mille hinnad kasvasid ligemale kolmandiku võrra. Samalaadsed olid hinnatõusud nendes tootegruppides Eestiski.
Luke ennustab, et aasta teisel poolel hinnad langevad. “2023. aasta keskmine hinnatase jääb aasta alguses toimunud hinnatõusu tulemusel siiski seitse–kaheksa protsenti aasta varasemast kõrgemaks,” vahendas Luke teaduri Hanna Karikallio sõnu Taloussanomat.
