Riik hakkab hambaravi hüvitama senisest suuremas mahus

Muudatus jõustub 1. jaanuarist 2024. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus otsustas tõsta täiskasvanute hambaravihüvitise 60 ja toimetulekutoetuse saajatel, töötutel ja eakatel 105 euroni.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnutsi mõjutab suutervis väga vahetult inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aga ka tööturuvõimalusi. „Seetõttu muudame hambaravi kättesaadavamaks ja tõstame täiskasvanute hambaravihüvitist. Ühtlasi lubame hambaravihüvitist edaspidi kasutada proteesihüvitise lisana,” lausus Sikkut.

Praegu saavad kõik täiskasvanud ravikindlustatud elanikud hambaravihüvitist kuni 40 eurot aastas ja inimene peab ise tasuma vähemalt 50 protsenti arvest. Muudatusega tõuseb hüvitis 40 eurolt 60 euroni 1. jaanuarist 2024.

Ühtlasi tõuseb hambaravihüvitis haavatavamatel inimestel ehk rasedatel, alla-aastase lapse emadel, vanaduspensionäridel, vähenenud töövõimega inimestel, registreeritud töötutel ja toimetulekutoetuse saajatel. Praegu saavad nad hambaravihüvitist 85 eurot aastas, sealjuures väiksema omaosalusega, tasudes arvest 15 protsenti. Muudatusega tõuseb eelmainitud inimestel hambaravihüvitis 105 euroni aastas.

Sikkut tõdes, et koos üldise hinnatõusuga on vaja tõsta hüvitist, et inimesed saaksid jätkuvalt lubada endale hambaravi. „Hambaarstile tuleks pöörduda ka kontrolliks, mitte ainult viimases hädas, mis tihtipeale tuleb patsiendile kallim,” selgitas Sikkut.

2017. aastast tekkis täiskasvanutel võimalus kasutada hambaravihüvitist summas 40 eurot. Tervisekassa uuringust selgus, et võrreldes 2018. aastaga suurenes hambaarsti külastanud täiskasvanute hulk kolme aastaga 40 protsendilt  60ni. Samal ajal vajaks enda hinnangul hambaravi 70 protsenti täiskasvanutest. Ravile minekust hoidumise põhjusena nimetatakse ka rahapuudust.

„Vajame inimeste endi tervise huvides suutervise muutust. “Kehv”, “vilets”, “kohutav” – need on sageli kasutatavad sõnad, kui räägitakse Eesti inimeste suutervisest. Seda näevad hambaarstid iga päev, sellise pildi annavad küsitlusuuringud ja see mõjutab rahakasutust väljaspool tervishoidugi. Näiteks töötukassa rahastab tööturuvõimaluste parandamiseks inimeste hambaravi,” ütles Sikkut.

Ühtlasi otsustas valitsus võimaldada alates 2025. aastast proteese vajavatele eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele proteeside ostuks peale proteesihüvitise kolme aasta hambaravihüvitist. Aastas kasutab proteesihüvitist umbes 37 000 elanikku. Näiteks totaalproteeside korral võib inimesel hambaravi vajadus puududa ja sellisel juhul saab ta kolme aasta peale kasutada 260 eurole lisaks 315 eurot proteesimistöödeks (kokku 575 eurot), mis katab ära umbes poole uute totaalproteeside maksumusest.

Muudatuste elluviimiseks kulub tervisekassal kokku 14,4 miljonit lisaeurot.