Tõstamaa ja Audru osavalla piirile võib kerkida sõjamoonatehas

Lahingumoonatehase rajamine maksab prognooside järgi kuni 150 miljonit eurot. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseministeerium valis Eestis välja viis paika, millest ühte plaanib rajada kaitsetööstuslinnaku ja laskemoona tootmise. Üks kaitsetööstuspargi võimalikke asukohti on Pärnu. Teised kandidaadid on Lääne-Harju, Rakvere, Viru-Nigula ja Lüganuse vald.

Kaitsetööstuse arendamise erinõuniku Indrek Sirbi sõnutsi tunneb ministeerium huvi Pärnumaa ühe piirkonna vastu, mis paikneb nii Audru kui Tõstamaa osavallas ja kus sobiva paiga võib leida erinevate kinnistute seast. Teisi asukohavariante kaitsetööstuslinnaku rajamiseks Pärnumaal ei ole.

Rajatavas kaitsetööstuspargis hakkab praeguste plaanide kohaselt tegutsema paar-kolm ettevõtet ja luuakse sadakond töökohta. Prognoosi järgi tuleks investeerida kuni 150 miljonit eurot.

"Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane investeering võib olla 50–100 miljonit, väikese kaliibri puhul 20 miljonit ja miinitehase puhul kümme miljonit," ütles Sirp.

Valitsus on seadnud eesmärgiks luua kaitsetööstuspark, mis võimaldaks toota relvi, droone ja laskemoona. Lõhkeaine tootmist Eestisse ei plaanita, samuti ei kavatseta Eestis hakata tootma püssirohtu.

"Kaitseministeerium näeb vajadust pargi järele, et peamiselt laskemoona toota, sest just laskemoona tootmine vajab ohualasid. Sinna võib tekkida ka relva- ja droonitootmine, kui see sobib parki ja läheb kokku vastavate ettevõtete äriloogikaga. Park peab võimaldama toota eri laskemoona," selgitas Sirp.

Tööstuspargi rajamisega seotud esmasteks tegevusteks ehk uuringuteks ja planeeringuteks on kaitseministeeriumi eelarves 400 000 eurot. Tööstuspargi teede, elektri ja muude ühenduste ja piirdeaia rajamiseks tuleb Sirbi jutu järgi lisaraha leida.

Sirbi sõnutsi nõuab julgeolekuolukord riikidelt suuremaid investeeringuid riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse. "Koalitsioonileppega otsustati luua Eestisse kaitsetööstuspark ja laskemoona tootmine," ütles ta ja lisas, et riik on asunud võimalike asukohtade asjus kohalike omavalitsustega läbi rääkima.

Kaitseministeerium on teinud võimalike asukohtade esmase analüüsi koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga.

Sirbi sõnade järgi hakatakse kohalikele omavalitsustele oma analüüsi ja mõtteid tutvustama. Pärnusse peaks ministeeriumi delegatsioon tulema järgmise nädala alguses.

"Meile on olulised pargi pindala, ohuala, logistika ja energiaühenduste olemasolu ja tööjõu lähedus," loetles Sirp, mida omavalitsusjuhtidega arutama hakatakse.

Arvestada tuleb pargi pindalaga 50 kuni 100 hektarit, mida ümbritseb 600–800meetrine ohuala, peale selle peab park asuma kaubasadama või raudtee lähedal.

"Soovime teada kohalike omavalitsuste arvamust tööstuspargi ja asukoha sobivuse kohta. Lisaks tuleb arutada sobivat planeerimisliiki ja kuidas tööstuspark omavalitsuse planeeringutega kokku läheb," selgitas Sirp.

Erinõuniku jutu järgi võib kaitsetööstuspargi rajamine võib võtta kaks kuni kaks ja pool aastat.

"Tahame edasi liikuda nii kiiresti kui võimalik. Sõda Ukrainas ja tugev nõudlus laskemoona järele on loonud võimaluse kaitsetööstuse arenguks, mida on praegu sobiv aeg ära kasutada ja mida riik tahab toetada," lausus Sirp.

Mõni aasta tagasi plaanis Potsepa karjääri lõhkematerjalitehase rajamist osaühing Nitrotol, ent naabruses toimetava osaühinguga Eesti Killustik ei jõutud kokkuleppele.