Keskkonnaamet alustab lõhejõgedel tihendatud kontrollidega

Pärnumaal on lõhe ja meriforelli püük keelatud aasta ringi. Foto: Urmas Luik

Täna algab lõheliste kuderahu aeg. Röövpüügi nurjamiseks kontrollib kekskkonnaamet lõhejõgesid senisest tihemini.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu tõi esile, et lõheliste populatsioon on haavatav nii Eestis kui ülejäänud maailmas, mistõttu on lõhe ja forelli püsimajäämiseks väga oluline, et nad saaks sügisel segamatult kudeda. "Röövpüüdjate väljapüük keelatud ajal avaldab kalavarude tulevikule kahjuks väga suurt mõju," märkis Avarsalu.

Möödunud sügisel alustati lõheliste püügi kontrollide tulemusel septembri, oktoobri ja novembri jooksul 33 väärteomenetlust. Pärnumaal ei algatatud sellel perioodil ühtegi väärteomenetlust. Mis ei tähenda keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialisti Indrek Hirsi sõnutsi, et Pärnumaal olnuks kontroll lõdvem. "Kindlasti mitte," ütles ta. Pärnu jõestikus on aasta ringi keelatud lõhet ja meriforelli püüda.

​Ainsana on praegu lõhepüük spinningu või lendõngega lubatud Narva ja Jägala jõel. Seal püüdmiseks on vajalik kalastuskaart, iga püüdja võib ööpäevas kotti panna kaks lõhelist, kuid püüda ei tohi õhtul seitsmest hommikul seitsmeni.

Avarsalu toonitas, et röövpüüdjate tabamisele saab kaasa aidata iga inimene. Kui märkate sügisel lõhejõgede ääres kahtlast tegevust, tuleks sellest teada anda riigiinfo telefonil 1247.

Lõheliste püügi eest keeluajal või keelatud viisil võib trahvida kuni 1200 euroga. Peale trahvi tuleb röövpüüdjal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Keeluajal, keelatud kohas või alamõõdulise kala püüdmise korral korrutatakse tekitatud keskkonnakahju viiega, mis lõhe puhul ulatub 480 ja forelli puhul 150 euroni iga isendi eest. Kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, tuleb tasuda kümnekordne keskkonnakahju.

​Keskkonnaameti järelevalveinspektoreid abistavad vabatahtlikud kalakaitsjad, kes käivad jõgesid kontrollimas.