Tänavusel jahihooajal võib küttida rohkem võsavillemeid
/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
13. november 2023, 18:15
/nginx/o/2023/11/13/15718072t1h80e0.jpg)
Hundikahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuv jaht kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni ning selle käigus tohib küttida 144 võsavillemit. Võrdluseks: eelmine aasta oli see arv 124.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi, hinnanguliselt on meie metsades praegu 34 kutsikatega pesakonda.
Kuna sute arvukus on suurenenud, on ohjamiskavas kokku lepitud eesmärk tagada 20–30 pesakonna olemasolu, samal ajal vältida kiskjakahjude suurenemist. "Hunt on hakanud tagasi tulema paljudesse Euroopa riikidesse, kus ta vahepeal oli hävitatud. Lätis ja Leedus on arvukus viimastel aastatel pidevalt tõusnud," lausus Kukk.
Kuna Eesti hunt on Balti populatsiooni osa, toimub lähiajal Läti ja Leedu kolleegidega seminar, vahetamaks infot hundi kaitse ja küttimise korraldamisest kolmes Balti riigis, et tagada populatsiooni soodne seisund.
2023. aastal on keskkonnaamet seni registreerinud 301 juhtumit, kus hundid on rünnanud kari- ja koduloomi. Sellel aastal on enim rünnakuid toimunud Rapla maakonnas, kus neid on kirja pandud 51, järgnevad Harjumaa 49, Viljandimaa 40 ja Pärnumaa 38 registreeritud rünnakuga.
Küttimismahtu määrates võttis keskkonnaamet aluseks keskkonnaagentuuri esitatud huntide küttimisettepaneku ning keskkonnaameti kogutud andmed hundikahjude kohta.
Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Möödunud jahihooajal kütiti kokku 116 looma.