Pommigrupi tagasivaade lõppenud aastale: plahvatus saunaahjus, elektrikilbis ja ise meisterdatud lõhkekehad
/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
11. jaanuar 2024, 15:10
/nginx/o/2024/01/11/15823995t1h6c00.jpg)
Möödunud aastal leiti Pärnumaal 69 kohast 72 ühikut sõjamoona.
Lääne regioonis oli demineerimissündmusi 267, lõhkekehi leiti ühtekokku 3157.
Lääne-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan rõõmustas, et tegemist oli suhteliselt rahuliku aastaga, mil õnneks ükski inimene ei hukkunud ega saanud viga. Küll aga tegeldi juhtumitega, mille sarnaseid Eestis varem väga sagedasti olnud ei ole.
2023. aasta demineerimisjuhtumid Lääne-Eestis
- Saaremaa: 93 sündmust ja leiti 221 lõhkekeha,
- Pärnumaa: 69 ja 72,
- Hiiumaa: 30 ja 36,
- Järvamaa: 30 ja 77,
- Raplamaa: 28 ja 9,
- Läänemaa: 17 ja 11.
"Kõikide nende leidude puhul oli tegemist sõjaaegse lahingumoonaga, mille moodustasid põhiosas suurtükimürsud, miinipilduja miinid ja granaadid," selgitas Ragnar Reiljan eri maakondadest avastatud leide.
Andmed: päästeamet
Nendes numbrites ei kajastu mullune suurim leid, kui kahjutuks tehti pea 2800 lõhkekeha. "Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad käisid plaaniliste demineerimistööde käigus abis kaitseväel, kus koostöös leiti ja tehti Särevere lähistel kahjutuks maapõues olnud lennukipommid. Sealt leiti muljet avaldavad 2788 Saksa lennukipommi,“ meenutas Reiljan.
Eriilmelisi plahvatusi juhtus Lääne regioonis üheksa. Nende hulgas alles hiljuti Pärnu maakonnas plahvatanud saunaahi. "Pärnumaal oli plahvatustega seotud väljakutseid viis. Auruplahvatus saunaahjus, tulekahju käigus balloonide tekitatud kärgatus ja elektrikilbi plahvatus, samuti kaks Torusiili ja fooliumiga ise meisterdatud lõhkekeha plahvatust," loetles Reiljan.
Järvamaal oli aasta jooksul kaks plahvatust: Koerus plahvatas elektrisädemest põranda pesemiseks kasutatud nitrolahusti ja toimus samalaadne saunaahju auruplahvatus nagu Pärnumaal. Raplamaal Laukna külas aga oli üks pürotehnika käitlemisest tekkinud plahvatus ning Saaremaal Laadjala külas lõhkes siiani selgumata põhjusel toas küdenud pliit.
Auruplahvatus saunaahjus, tulekahju käigus balloonide tekitatud kärgatus ja elektrikilbi plahvatus, peale selle kaks Torusiili ja fooliumiga ise meisterdatud lõhkekeha plahvatust.
Ragnar Reiljan, Lääne-Eesti pommigrupi peademineerija
Reiljani sõnutsi on lõppenud aasta eriline massilise pommiähvarduste laine tõttu. "Pommiähvarduste puhul olime politseile nõuandvaks jõuks, samuti suurendasime turvalisuse kaalutlustel oma valmisolekut," märkis ta.
Peademineerija ütlust mööda reageeriti pommiähvardustele viiel korral: Pärnumaal oli kutseid kolm, Lääne- ja Saaremaal kummaski üks. Pommikahtlusi oli kokku neli, neist kaks Pärnumaal, üks Hiiu- ja Raplamaal.
Eelmisel suvel 4. juulil teatati häirekeskusse Pärnus Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal kaupluse ees lebavast kahtlasest hõbedasest kohvrist.
Demineerijad lasid kohvri kahuriga puruks.
Pommiähvarduste kõrval tõi peademineerija esile, et kodustes küttekolletes toimunud plahvatusi varasematel aastatel nii palju ei ole olnud. "Kas toimus veeauruplahvatus või lõhkes lausa küttekolle ise," täpsustas Reiljan.
Reiljan lausus, et kõikidesse plahvatuskahtlusega juhtumitesse tuleb suhtuda äärmise tõsiduse ja ettevaatlikkusega. "Olgu see kahtlase eseme või lõhkekeha või pommiähvardus – kõik on ohtlikud ning alati tuleb helistada telefonil 112."