:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
/nginx/o/2024/05/22/16090494t1hf168.jpg)
Kilingi-Nõmmes on väidetavalt juba mõnda aega liikvel olnud hullunud kass. Kohaliku elaniku sõnutsi ründas kass lasteaiaealist last. Kohaliku sõnutsi näitasid haavadest võetud proovid, et sama kass oli nakatunud marutaudi, kuid ametnikud seda kinnitada ei saa.
Terviseameti meediasuhete nõuniku Kirsi Pruudeli sõnutsi kinnitatud marutõve juhtu inimesel pole. Pruudeli andmeil alustati marutaudivastase vaktsineerimisega, sest looma polnud võimalik kümne päeva jooksul jälgida.
Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) Lääne regiooni juhtspetsialist Terje Oper rääkis, et praegu saab Kilingi-Nõmme juhtumi puhul rääkida marutaudi kahtlusest, mitte marutaudist. Ta loodab, et nii jääbki. “Marutaudidiagnoosi saab panna ja kinnitada vaid pärast kahtlusaluse looma uuringut selleks akrediteeritud laboratooriumi uurimistulemuse alusel,” selgitas Oper.
PTA-l ei ole andmeid haigestunud kassist ümbruskonnas, kellel oleksid närvinähud, segane liikumine, suurenenud süljeeritus, neelamisraskus, agressiivsus ega ole teavitatud surnud kahtlasest kassistki.
Oper märkis, et marutaudi puhul on tegemist nii inimesi (inimestel marutõbi) kui loomi ohustava surmaga lõppeva haigusega, mille tekitaja levib peamiselt hammustuse, aga ka värske haava haige looma süljega saastumise teel. “Seega on tundmatu või kahtlase looma hammustuse korral arsti poole pöördumine ettevaatusabinõuna igati kohane, sest halvima hoiab ära põhjendatud vajadusel kiire sekkumine,” lausus ta. Kilingi-Nõmmes nii tema sõnutsi ka käituti.
Marutaudidiagnoosi saab panna ja kinnitada vaid pärast kahtlusaluse looma uuringut selleks akrediteeritud laboratooriumi uurimistulemuse alusel.
Terje Oper, põllumajandus- ja toiduameti Lääne regiooni juhtspetsialist
Teisalt, kuigi Eesti on tänu loomaarstide ja veterinaarametnike sihikindlale tööle saavutanud marutaudivaba maa staatuse, esineb Operi sõnutsi seda nii lähemates kui kaugemates riikides ja taud võib meieni jõuda kas reisil kaasas olnud lemmikloomade või metsloomade kaudu. Näiteks on marutaud laialt levinud meie idanaabri pool ja Euroopas on sel aastal marutaudi diagnoositud Ungaris, Prantsusmaal, Poolas ja Bulgaarias, aga ka Türgis ja Moldovas.
Viimane marutaudijuhtum loomal registreeriti Eestis terviseameti andmetel 2007. aastal.
Marutaudi ei ole võimalik ravida, kuid seda saab ennetada loomade vaktsineerimisega. PTA juhtspetsialist pani inimestele südamele, et iga vastutustundlik kodanik saab kaitsta iseennast ja oma lähedasi, kui regulaarselt kaitsesüstib oma lemmikud (kass, koer, valgetuhkur) marutaudi vastu, sest tõendatult just nende vahendusel jõuab viirus kõige sagedamini inimeseni. Vaktsineerida tuleb iga kahe aasta tagant. Peale selle ei soovita Oper võõraid loomi uudistada ega silitada, sest pole teada, kuidas nad reageerivad ja omaniku juuresolekul tuleks selleks enne luba küsida.
