/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2024/09/18/16363977t1h42c1.jpg)
Septembris 1944 üheksa-aastase koolipoisina koos perega Kihnu kaudu Rootsi põgenenud Mart Org, kellest sai Stockholmis hinnatud maalikunstnik, täitis oma südamesoovi, annetades oma elutöö: 124 maali ja graafilist teost ning ema Leida Oru 59 tekstiilipilti Pärnu muuseumile.
1944. aasta suure põgenemislaine käigus lahkus Eestist hinnanguliselt 80 000 inimest. Nende seas oli ka üheksa-aastane Mart Org, kes koos ema Leida Oru, puiduärimehest isa Märt Oru ja õe Maiga Kihnu kaudu kalapaadiga Rootsi poole pagesid, taustal Pärnu kohal hõõguv kuma, mis linna pommitamisest taeva punaseks värvis. Kuigi Org oli lahkudes alles koolipoiss, jäid mälestused Pärnust teda alatiseks saatma.
Rootsis kasvas väikesest Pärnu poisist hinnatud maalikunstnik. 1953. aastal seal kodakondsuse saanud Org alustas kunstiõpinguid Stockholmi kõrgemas rakenduskunstikoolis joonistusõpetaja erialal. 1955. aastal jätkus tema koolitee Signe Barthi maalikoolis. Seejärel astus Org Stockholmi kuninglikku kunstiülikooli, millele järgnes aktiivne näitusetegevus Stockholmis.
/nginx/o/2024/09/18/16363978t1h9622.jpg)
Kunstistipendiumide toel avanes noorel kunstnikul võimalus avastada maailma väljaspool Rootsit. Üheks loomeprotsessi osaks kujunesid suvised maalireisid Itaaliasse: seal tutvus ta nii Toscana kui Põhja-Itaalia maastikuga ning Rooma suurejoonelise arhitektuuri ja kultuuripärandiga. Itaaliast lummatud, otsustas kunstnik endale Apricalesse maja soetada. Nii algas 40 aasta pikkune elu- ja loomeperiood Prantsusmaa piiriäärses mägikülas, mis sai peamiselt maastiku- ja olustikumaalijana tuntud Orule ammendamatuks inspiratsiooniallikaks.
Mart Org jagas oma elu kolme riigi – Eesti, Rootsi ja Itaalia – vahel. Tema loomingus on kodu ja kodutunne olnud kesksed märksõnad. Oru loomingule võikski läheneda biograafiliselt: ta armastas maalida hingelähedasi teemasid ja talle südamelähedasi inimesi, aga ka teda paeluvaid eri kultuuridele omaseid nüansse.
Praegu Stockholmis resideeriv kunstnik ei ole kaotanud sidet oma sünnilinna Pärnuga, millel on tema loomingus kindel koht. Mihkli tänaval asunud kodumaja aknaid on Org oma teostesse talletanud aastaid pärast siit lahkumistki. Lapsepõlvekodust inspireeritud kollaažid, mida kunstnik 2016. aastal Avangardi galeriis eksponeeris, annetas Org peale näitust Pärnu muuseumile. Samal aastal avaldas kunstnik soovi, et kogu tema elutöö võiks ühel päeval kodu leida siinse mäluasutuse kunstikogus.
/nginx/o/2024/09/18/16363979t1h3025.jpg)
Tänavu see soov Avangardi galeristide Marian ja Jan Leo Grau eestvedamisel teostuski ning Pärnu muuseumisse jõudis üle 200 teose Mart Orult ja tema emalt Leida Orult.
Marian Grau meenutas, et otsis muuseumitöötajana Oru üles omal algatusel kümmekond aastat tagasi, kui oli koos abikaasa Jan Leo Grauga lõpetanud suure projekti Pärnu pallaslaste Erich Lepsi ja Pauline Elfriede Lepsi kogu Pärnusse toomisega. “Siis tekkis pagulaste vastu suurem huvi ja püüdsime üles leida teisigi pärnakatest kunstnikke, kes 1944. aastal siit pagesid,” seletas ta. “Mart Oruga saime kontakti ühe Eesti suurima pagulaskunsti koguja Reigo Kuivjõe kaudu, kes meile Stockholmis kohtumise organiseeris. Külastasime Marti mitu korda ja kutsusime teda Pärnusse näitust tegema.”
Grau sõnutsi tegutseti sel ajal juba Avangardi galeriis ning seal sai tehtud Pärnu mälestuste teemaline näitus ja välja antud kogu loomingut hõlmav kataloog.
/nginx/o/2024/09/18/16363980t1h70d0.jpg)
“Selle projekti käigus avaldas Mart soovi, et tema kogu võiks ühel päeval tervikuna Pärnu muuseumisse jõuda. Ilmselt oli tal see soov mõttes ehk varemgi, kuid polnud lihtsalt avanenud võimalust seda realiseerida, aga meiega loodud kontakt andis selle tõuke,” rääkis Grau. “Kuigi Mart elab mitmel põhjusel Stockholmis, mõtleb ta Pärnust iga päev ja peab ikkagi Pärnut oma tõeliseks koduks. Talle on kogu aeg väga oluline olnud, et kui tema enam ringiga Pärnusse tagasi ei jõua, siis jõuaks vähemalt tema kunstikogugi siia. Ka selle siiatoomine oli ligi kümneaastane protsess. Küll vedas Mardi tervis alt, siis oli jälle meil endil fookus mujal.”
Grau sõnade kohaselt on Oru kunstikogu haruldaselt terviklik. Kunstnik on ka ise tunnistanud, et jälgis aastakümneid Stockholmi oksjonimajade müüke ja ostis oma teoseid oksjonitelt kogusse tagasi just selle eesmärgiga, et säiliks selle terviklikkus. See katab tema Rootsi ja Itaalia perioodi, aga sisaldab ka Pärnu ja Eesti motiividega teoseid.
“Usun, et nii Pärnu kui ka Eesti pagulaskunsti kontekstis on kogu äärmiselt väärtuslik,” märkis Grau. “Ka pagulaskunst on Eesti kunstiajaloo üks osa, mis sest, et teosed on loodud võõrsil.”
/nginx/o/2024/09/18/16363981t1hc6ac.jpg)
Pärnu muuseumi näituste osakonna juhataja Indrek Aija sõnade kohaselt kogub siinnse muuseum kunstikogusse teoseid, mis kas kujutavad Pärnut, Pärnumaad või siis teoseid, mis pärinevad autoritelt, kes kuidagi on Pärnu kandiga seotud.
“Püüd on selline, et iga selline kunstnik oleks vähemalt mõne tööga meie kogus esindatud,” seletas Aija. Seejuures on mõni kunstnikest esindatud terviklikuma kollektsiooniga. Nii näiteks annetas peale teist maailmasõda muuseumile Pärnus kasvanud ja kujunenud kunstniku Erna Kreischmanni lesk Max Kreischmann kõik kunstnikust järele jäänud teosed. 2014. aastal jõudis Ameerika Ühendriikidest Pärnusse Pallases õppinud pärnakatest abielupaari Erich ja Pauline Lepsi loominguline pärand.
Oru loomingu jõudmine Pärnusse suurpõgenemise 80. aastapäeval inspireeris muuseumit looma näitust “Kunstnik kolme kodurannaga”, mis avatakse reedel. Näitus jääb avatuks jaanuari alguseni.
