Linnalehmad kütsid volikogu saali kuumaks: kas Pärnu on kuurort- või kolhoosilinn?

Arutelud selle üle, kas 11 aastat Pärnus Mai ja Raeküla rannaniitudel toimetanud veised tulevad linna tagasi või ei, kütavad kirgi nii saunalaval kui linnavolikogu saalis. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

“Tundub, et lehmad võitsid seekord,” tõdes Pärnu linnavolikogu esimees Siim Suursild muigvel sui pärast seda, kui volikogus opositsiooni kuuluva Valmar Veste esitatud otsuse eelnõu, millega linnavalitsusele antakse ülesanne otsida võimalusi, kuidas sööti jäänud rannaniitudele linnalehmad tagasi tuua, saavutas volikogu saalis poolthäälte enamuse.

Kirglikuks kujunenud debati järel hääletas ülesande andmise poolt 15 rahvasaadikut, vastu oli 12, erapooletuks jäi kaks ja kuus volinikku jätsid hääletamata.

Kui esimesed lihaveised 2010. aastal keskkonnaameti algatusel Mai randa jõudsid, vohasid seal kõrkjad. Aastatel 2012–2016 sõid veised rannaniitu puhtaks Euroopa Liidu Life+ projekti raames ja pärast projekti lõppu sai rannaniidul karjatav loomaomanik PRIA toetust.

Veised tegid tublit tööd ning lõputute kõrkjametsade asemel avanes merevaade, kasvama said hakata niidutaimed ja linnud tulid tagasi pesitsema. Olukord taas õitsele puhkenud rannaniidul hinnati koguni nii eeskujulikuks, et kaks aastat tagasi pälvis Pärnu linnalehmade projekt Euroopa aianduspärandi võrgustiku peaauhinna kultuurmaastiku kaitse ja arendamise kategoorias.

Kolmel viimasel aastal pole linnavalitsus aga suutnud leida loomapidajat, kes sarvilised suveks rannaniitudele tooks. Seal pole ka masinatega niidetud. Seetõttu on alal taas võimust võtmas pilliroog.

Osa pärnakaid kurvastab seepärast, osa aga rõõmustab, sest pudulojuste häälitsemine ei kõla igaühe kõrvadele muusikana ja hirmul ollakse loomade väljaheite pärast, mis reostavat loodust ja merevett.