/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/01/09/16586497t1hb357.jpg)
Täna möödub 20 aastat Eesti viimaste aegade suurimast marust, mida tuntakse jaanuaritormi nime all. Palju purustusi ja kõneainet põhjustanud torm oli kogu riigile karm õppetund, millest saadud teadmisi ja oskusi on edaspidi edukalt kasutatud.
Keskkonnaagentuuri blogi ⟩ Jaanuaritorm näitas, et loodusõnnetused võivad tabada meid kõiki
Klimatoloog Ain Kallis kirjutas keskkonnaagentuuri blogipostituses, et sel päeval muutus eestlaste skeptiline mõttemall, mille järgi loodusõnnetused on midagi kauget ega puutu meisse. Torm ning väga kiirelt ja kõrgele tõusnud meri näitasid, et kriiside ja ohu tõenäosust ei saa enam ennustada ainult viimase 100 aasta kogemuste põhjal, vaid jälgida tuleb sedagi, mis mujal maailmas toimub, rakendada nüüdisaegseid mõõteseadmeid, kasutada uusi ilmamudeleid, kulutada raha.
/nginx/o/2025/01/09/16586500t1h95e6.jpg)
Rahvusvaheliselt tuntud kui Gudrun või Erwin sündis see õhupööris 6. jaanuaril 2005 Atlandi ookeani lääneosas. Kiiresti tugevnedes jõudis maru 8. jaanuaril Lõuna-Norrasse, kus registreeriti tuulepuhanguid kuni 42 meetrit sekundis. Rootsis jäi elektrita 415 000 majapidamist ja hukkus seitse inimest, Taanis neli.
Ka Eesti saartel ja rannikul kasvas tuule kiirus, järsult tõusis merevee tase. Jaanuaritormi tuule kiiruse ennustus oli tollase Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) sünoptikutel haruldaselt täpne. Väga tugeva tormi hoiatus (“Tõuseb viimase aja tugevaim torm, mis võib paisuda orkaaniks”, PM 08.01.2005) anti 36 tundi ja võimaliku kõrge veetõusu kohta 24 tundi ette.
/nginx/o/2025/01/09/16586498t1h697f.jpg)
9. jaanuari ööl kerkis merevesi jõudsalt: kella kolmeks oli see jõudnud 220 sentimeetrini, kell kuus hommikul 280 sentimeetrini. Maksimumtase 292 sentimeetrit üle Amsterdami nulli saavutati kella 7.30 paiku. Selleks ajaks oli Pärnus üle ujutatud ligikaudu kaheksa ruutkilomeetri suurune ala. Kui kõrgele kerkis vesi Haapsalus, võib vaid oletada, sest täpse mõõdulati sai linn alles hiljem …
EMHI automaatjaamad mõõtsid 9. jaanuaril Kihnu saarel tuule kiiruseks puhanguti 38, Ruhnul ja Vilsandil 33 meetrit sekundis. Keskmiseks tuule kiiruseks Sõrves mõõdeti 28 meetrit sekundis (kümme palli ehk tugev torm).
Muide, orkaanidel, mis märatsevad Kariibi merel, algab nõrgim, esimene kategooria just 33 meetrist sekundis; tugevaim, viies, aga siis, kui tuule kiirus ületab 69 meetrit sekundis.
Niisuguste kriteeriumide kohaselt on Eestit tabanud vaid paar orkaani, näiteks 1967. aasta augustis, kui tuule keskmine kiirus Loode-Eestis oli 35 meetrit sekundis, ning 1969. aasta 2. novembril, kui Ruhnul registreeriti tuule kiiruseks iiliti 48 meetrit sekundis.
/nginx/o/2025/01/09/16586499t1h48cd.jpg)
Mandril, nii kummaline kui see ka pole, viis katused jaanuaritormis minema ning murdis puid “vaid“ 21–24 meetrit puhuv iilitine tormituul. Torm algab 21 meetrist sekundis (keskmine kiirus).
Jaanuaritormiga mõnevõrra sarnanes maru 2023. aasta oktoobris, kui suurimaks tuule kiiruseks mõõdeti 7. oktoobril Osmussaarel 35 meetrit sekundis, keskmiselt 26,5 meetrit sekundis. Tormid sarnanesid eelkõige kestuse poolest. Nii nagu jaanuaritorm kestis ka tunamullune maru mitu päeva ja hõlmas suure osa Eestist.
Kusjuures väga kõrged merevee taseme näidud Pärnus esinevad talvel juhul, kui langevad kokku järgmised asjaolud: läänetuuled on Taani väinadest suunanud suured veemassid Läänemerre (2005. aasta jaanuaris oli veetase keskmisest üle poole meetri kõrgem), kui tugevad edelatuuled puhuvad kaua otse Pärnu lahte sisse ja kui merel puudub jääkate, mis kui potikaas vaigistaks veepinda.
Andmeid Pärnu üleujutuste kohta
Merevee taseme kriitiline piir (kui vesi hakkab linna jõudma), on Pärnus 180 sentimeetrit üle Amsterdami nulli (EH2000). Alates 1923. aastast on seda juhtunud 33 korral.
Senine Pärnu üleujutuste pingerida
8.−9.01.2005: 292 sentimeetrit (EH2000)
18.10.1967: 272 sentimeetrit
02.11.1969: 213 sentimeetrit
17.11.1923: 202 sentimeetrit
Pärast jaanuaritormi on kriitiline meretase ületatud kolmel päeval: 14.−15.01.2007 (187 sentimeetrit), 04.01.2012 (181 sentimeetrit), 04.12.2015 (185 sentimeetrit).
Andmed: keskkonnaagentuur