/nginx/o/2025/03/03/16693921t1heac1.jpg)
Läinud reedel sõlmiti Tootsi koolimajas Rail Balticu kiirraudtee esimese Pärnumaad läbiva lõigu ehituse leping. Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets avaldab usutluses, kui kaugele on raudtee ehitus praeguseks jõudnud ja mis lähiajal ees ootab.
Nüüdne lepingu sõlmimine (Selja–Tootsi lõigu ehitus, toim) tähistab põhikoridori Pärnumaale jõudmist, mis on märgiline. Sellega on sisuliselt pool RB koridorist ehitusvalmis: ehitajad on leitud, alustavad oma tööd. 70 kilomeetril tööd juba käivadki, lepingud sõlmiti eelmisel aastal.
Pärnumaa osas käib töö ka Pärnu linnas seoses siinse reisiterminaliga. Esimestes etappides ehitame juurdepääsutänavad, kergliiklustunnelid, seda juba sel aastal.
Pärnu reisiterminali ehitamise hanke avaldame tõenäoliselt selle aasta lõpus, nii et järgmisel aastal algab Papiniidus suur sagimine.
Tänavu märtsis-aprillis sõlmime suured ehituslepingud, mis hõlmavad Tootsi–Pärnu alusehituse ja Pärnu–Ikla lõigu rajamist.
Kui avada prioriteete, siis Tootsi–Pärnu vahel on Rääma raba tehniliselt ülikeerukas ettevõtmine, mis tähendab, et sellele läheb põhitähelepanu. Sinna ehitamine võtab tehnoloogiliselt rohkem aega kui ehitada põllu peale või metsa serva.
Pärnust lõuna poole jääv planeering on märtsis valmis taaskehtestamiseks (planeering tühistati 2020, kuna mõju Luitemaa linnualale ei hinnatud põhjalikult, toim). Plaan on enne põhikoridori rajada sinna viaduktid ja ökoduktid, nagu oleme teinud mujal maakondades. Esiteks hajutab see ehituskoormust. Teiseks on ökoduktid keskkonnameede ja mida varem need rajame, seda enam saavad need end sisse töötada raudtee käikuandmise ajaks.
Vaidlustamise risk on alati. Huvid on eelmise korraga võrreldes, kui planeering aastaid tagasi vaidlustati, seotud pigem ärihuviga: metsamajandamise ja kaevandamisega. Ma pean silmas, et kellegi majandustegevus võib saada riivatud. On konkreetsed isikud konkreetsete ärihuvidega. Sellega peab riik planeeringut kehtestades arvestama.
Muu hulgas on selliseidki juhtumeid. On ka metsa majandamisega seotut, kuivõrd kaks nädalat tagasi kehtestas valitsus Natura erandi. Teatud liikide asurkonna (peamiselt metsise, toim) kaitseks tuleb rakendada kompensatsioonimeetmeid, mis arvab majandatavast metsast mingi osa välja.
Nii palju täpsustan, et selle konkreetse Selja–Tootsi ehituslepingu raames ehitatakse raudtee alus ehk muldkeha ja kõik juurde kuuluvad rajatised: viaduktid, ökoduktid, maaparandussüsteem, tehnovõrgud. Hilisemasse etappi jäävad pealisehitus ehk rööpad, liiprid ja killustik, mille ehitab alliansi töövõtja. Seda ehitatakse pikal, Ülemiste–Pärnu lõigul.
See on sel kevadel sõlmitava ehituslepingu töövõtja, sellesama suure ehituslepingu, mis hõlmab Tootsi–Pärnu alusehitust ja Ülemiste–Pärnu pealisehitust. Pealist on otstarbekas ehitada pikkade lõikude, mitte jupikaupa.
Mõnikümmend kilomeetrit alust võiks olla valmis, et oleks ratsionaalne pealisehitusega alustada.
Ka Selja–Tootsi ehituslepingu raames ehitame valmis Kaisma ja Tootsi peatuse raudteerajatised ehk kõik selle, mis on alusehituse orgaaniline osa: läbipääsud, ooteplatvormid. See kõik võtab juba kolme aasta jooksul nähtava kuju. Hooned, parklad jäävad järgmisse etappi, kõige lõppu, enne kui soovija saab hakata rongiga sõitma. Aastail 2029–2030 ehitame hoonestuse ja välialad.
Võib. Ma olen püüdnud seda alati nii selgitada, et sellist riskistsenaariumi, et keegi Baltikumi partneritest piltlikult öeldes viskab pliiatsi nurka, ei ole olemas. Küsimus on selles, kas kõik saavad oma jõudluse ja otsustusprotsessi sellisele tasemele nagu Eestis ehk kas suudame edeneda tempos, mis kindlustab meile RB valmimise aastal 2030.
Esimeses etapis tuleb RB ühe rööpapaari, aga vahejaamadega: rongid saavad üksteisest mööduda ja kohtuda. Reisijale ja kauba omanikule on oluline, et pudelikaelu ei teki.
Kahe rööpapaariga lõike saame vastavalt nõudlusele juurde ehitada.
Meil on omaniku tellimus avada piiriülene ühendus detsembris 2030. Me ei vaata praegu Tallinna–Pärnut eraldi. Kui aga selline tellimus omanikult tuleb, saame Tallinna–Pärnu lõigu tehniliselt eraldi avada. Nii Pärnu kui piiriülesele reisijale on praegu tähtaeg detsember 2030. Kui omanik peaks ütlema, et Pärnu–Tallinna lõik tuleb eraldi lahti teha, siis Ülemiste–Pärnu reisilõik oleks võimalik avada pisut varemgi.
/nginx/o/2025/03/03/16693927t1h1c17.jpg)
Umbes 15 kilomeetri pikkust Selja–Tootsi lõiku ehitama hakkava Tariston ASi juhatuse liikme Argo Kotsari sõnutsi sellel jupil väga keerulisi tingimusi ei ole. Ta mainib, et ettevõte teeb tööd Raplamaal RB lõigul, mis läbib raba, ja Selja–Tootsi lõik on eelnimetatuga võrreldes tehniliselt märksa lihtsam.
Siinkohal tuleb mainida, et Selja–Tootsi lõik saab alguse Raplamaale jääva Selja küla lähedalt ehk teisiti öeldes Pärnu maakonna piirilt ja lõpeb enne Tootsit. Tegemist ei ole Tori-lähedase Seljaga.
Raudtee ehitus algab Kotsari kirjeldusel raadamisega ehk mets võetakse maha kohtades, kus vaja. Mullatööde käigus kaevatakse pinnas välja ja ehitatakse valmis raudteetamm. See käib lihtsalt seletades nõnda, et kaevatakse küna, mis täidetakse parema kandevõimega materjaliga. Kotsar rõhutab, et liipreid Tariston kõnealuse lepingu raames maha ei pane. Seevastu rajatakse kõnealusel 15 kilomeetril kaks viadukti ja loomadele kolm ökodukti. Alustatakse Kaisma raudteepeatuse ehitust, mille hulgas rajatakse jalgteetunnel Kaismale.
Kotsari teatel kuluvad esimesed kuud pärast lepingu sõlmimist projekteerimisele. Oma kogemuse najal saab ta lubada, et füüsilist tegevust objektil ehk koppa kaevamas näeb suve lõpus, sügise alguses.
See, kust tuuakse ehitusmaterjal ja milliseid teid pidi hakkavad raskete koormatega masinad vurama, ehitusettevõtja sõnutsi praegu teada pole. Ent ta lubas, et liikumiskoridoridest teavitatakse kindlasti kohalikke elanikke. Selline kohustus seisab sõlmitud lepinguski. Kotsari hinnangul võiks materjali veotee suve teises pooles selge olla. "Suvi möödub rahulikult, elanikke me ei häiri," kinnitas ta.
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
