Koolieelikud lihvivad peoks kaerajaani ja polkat

Mai lasteaia 9. rühma lapsed on rühmaõpetaja Kristel Arro (vasakul) ja muusikaõpetaja Kairi Kuuse juhendamisel polka ja kaerajaani kenasti selgeks saanud.

FOTO: Urmas Luik

Juunis kogunevad sajad väikesed tantsijad Viimsisse esimesele üle-eestilisele koolieelikute rahvatantsupeole “Kodupäike”. Pärnu maakonnast lähevad ainsana peole Pärnu Mai lasteaia tantsulapsed.

Igast Eesti maakonnast ja 20 lasteaiast on 9. juunil Viimsi vabaõhumuuseumi territooriumile oodata kokku 350 mudilast. Et tegu on koolieelikutega, on iga viie lapse kohta vähemalt üks järelevaataja. Kokku peaks tantsijate, pealt- ja järelevaatajatega tulema peole 900 inimest.

Peo idee autor ja korraldaja, rahvatantsuhuviline Kristi Sinimets rääkis, et säärase peo korraldamise mõte tekkis tal paari aasta eest, kui tema noorem tütar soovis oma venna eeskujul rahvatantsu tantsida.

Viimase tõuke koolieelikutele rahvatantsupidu teha andis mullune noorte laulu- ja tantsupidu, kus ema andis tütrele lubaduse, et too saab peagi minna rahvatantsu ringi.

Sinimets asus kodukandis Viimsis uurima, kus saaks lasteaialaps rahvatantsu õppida, ja selgus, et kodu lähedal sellist võimalust polnudki.

Nõnda organiseeris Sinimets oma töökohta lasteaeda Väike Päike mudilaste rahvatantsuringi ja sealt edasi mõtles juba, miks mitte haarata rahvatantsu õppimisse kogu Eesti viie- kuni seitsmeaastased. Ja kui juba traditsioonilisi tantse õppida, võiks lastel olla päris oma rahvatantsupidu, kus omandatut näidata.

Tulvil tantsulusti

Sinimetsa plaanidest haaras kinni Annika Vaikla ning naised asusid koos peomõtet teoks tegema.

Tasapisi organiseerijate hulk kasvas. Kõik korraldustiimi liikmed on pannud üritusele õla alla vabatahtlikuna oma ajast, nagu ka tantsupeo loomingulised juhid Märt Agu ja Kaia Pihlak, teater NO99 valgusmeister Ants Kurist ja lasteaia-pereklubi Väike Päike õpetajad.

Sinimets loodab, et ehk saab tantsupeoalgatusest alguse ilus tava, mis aitab lastel tundma õppida ja väärtustada rahvuskultuuri. Peale rahvatantsu edendamise on esimese tantsupeo missioon tutvustada viimsilaste kui põlise rannarahva eluolu. Osalejatele on avatud hommikupoolsel ajal nii vabaõhu- kui rannarahvamuuseum.

“Senine tagasiside lasteaedadest on väga hea: lapsed on rõõmsad ja tulvil tantsulusti, “ märkis Sinimets. “Esimesel aastal on meil eesmärk saada igast maakonnast vähemalt üks lasteaed osalema. Agu ja Pihlak lõpetavad parajasti üle-eestilist kultuuriringreisi lasteaedadesse, selle jooksul tutvuti lastega, räägiti rahvatantsust ja vaadati üle peoks ettevalmistatud eeskavad.”

Polka ja kaerajaan

Pärnu Mai lasteaeda väisasid peo juhid 4. mail.

Tantsupeole minevad 9. rühma poisid-tüdrukud maskeerusid külalistele kava esitades kassideks-koerteks, ent päris peol lähevad neil ülle rahvatantsurõivad nagu ühele õigele rahvatantsupeole kohane.

Mai lasteaia muusikaõpetaja Kairi Kuusk rääkis, et kuigi lapsed õppisid spetsiaalselt peo tarvis selgeks kaerajaani ja polka, tantsitakse folkloorihõngulisi tantse siin majas kogu aeg. “Me ei tee seda trennina, vaid nii, et lapsed tunneksid liikumisest rõõmu ja lusti,” sõnas Kuusk.

Kaerajaani esitavad 9. juunil kõik pidulised üheskoos, peale ühistantsu astub iga lasteaed üles ühe oma valitud tantsuga.

Taani päritolu polka kasuks otsustas Kuusk põhjusel, et tegu on võrdlemisi keeruka tantsuga. “Mina mõtlesin natuke krõbeduse peale, et meil oleks veidi pusimist ka. Oleksime võinud väga lihtsa tantsu võtta, aga sel pole mõtet. Lapsed on küll väikesed, kuid väga tublid,” kiitis õpetaja.

Jaanuaris hakati pisitasa muusikatundides seadeid harjutama, aga ekstra trenni ei ole tehtud.

9. juunil Viimsisse peole sõit kujuneb 9. rühmale lasteaia lõpureisiks, kuhu minnakse suure bussiga ja pereti.

Tagasi üles