Tänavusel tantsupeol näeb pildikesi Pärnumaa ajaloost

Lavassaare oma ühispeoks sobiva muruväljakuga on valitud Pärnumaa tantsupidude kohaks. Foto: Ants Liigus

Sel laupäeval suundub paar tuhat Pärnumaa rahvatantsijat pisikestest plikadest-poistest kuni vanaemade-vanaisadeni Lavassaarde. Üle aasta leiab seal taas aset Pärnumaa tantsupidu, millel seekord teemaks “Pildikesi Pärnumaa ajaloost”.

Peol teevad kaasa harrastusnäitlejad ja esitusele tuleb rida pärnumaalaste loodud tantse. Peol astub üles rekordarv – ligemale 1800 tantsijat kõikjalt maakonnast, sealhulgas võimlejad.

Ainuüksi Pärnu linnast tuleb omavalitsusel bussidega organiseerida paarikümne kilomeetri kaugusele Lavassaarde sadu esinejaid ja see on korraldajaile paras pähkel. “See hõlmab ainult lapsi ja noori, täiskasvanute rühmad lähevad kõik ise kohale,” rääkis tantsupeo korraldusjuht Kati Põldots.

Peole pääsevad kõik

Pärnumaa tantsupidu ei toimu igal aastal, vaid neil aastatel, kui pole suurt tantsu- ja laulupidu Tallinnas. Et rahvatantsijail oleks pidevalt põhjus, mille nimel harjutada ja pingutada. Nagu üldtantsupeol valitakse siingi varakult välja repertuaar, et murul mustreid moodustada ja ühistantse esitada.

Erinevalt suurest peost, kuhu on kõva konkurss, kodumaakonnas enne võistutantsimist-ülevaatust ei korraldata. Peole pääsevad kõik, kes õppepäevade toel oma osa selgeks õppinud, ning iga õpetaja ja rühm tunnetavad ise, kas nad on valmis peol üles astuma. “See on natuke autunne ka, kas sa puterdad seal väljakul või ei, maakond on ju väike,” tõdes Põldots.

“Maakonnapidu on selline pidu, mis on mõeldud kõikidele tantsijatele. Sest mõne puhul võib juhtuda, et ta ei saagi suurele peole. Eriti 2., 3., 4. klass, kus konkurss suurele peole on tavaliselt niivõrd suur, et pool soovijaist jääb koju, ja võib juhtuda, et laps aastaid ei saa sinna peole,” põhjendas korraldusjuht.

Peo ettevalmistamine algas juba sügisel, kui selle üldjuhiks valiti välja Audru ja Lavassaare vallas ringe juhendav Anu Kurm. Üldjuht määras igale tantsijate liigile oma juhi ehk pani kokku meeskonna, kes omakorda valis välja repertuaari, mis sobiks ja toetaks peo teemat.

Eelmisel, 2010. aasta peol oli selleks “Tuli minu südames” ja üldjuht Ulla Helin-Mengel. Tänavusele ideekonkursile laekus neli ettepanekut ja Aire Koobi “Pildikesi Pärnumaa ajaloost” meeldis komisjonile kõige rohkem.

Rännatakse ajas

Kogu pidu räägibki Pärnumaa ajaloost alates maailma loomisest kuni tänapäevani.

“Loomulikult ei saa me rääkimata jätta ristiusustamisest ja ristisõdadest, küüditamisest ja nõukogude ajast, mis on meie ajaloos täitnud pikki perioode. Olgugi et mõnel vaatajal ei ole võib-olla meeldiv meenutada küüditamise valu, puudutame korraks neidki teemasid ja pidu tuleb seega teatud mõttes dramaatiline. Aga lõpp hea, kõik hea,” avaldas Põldots.

“Selle aasta pidu on eriline sellegi poolest, et Aire Koop tugeva harrastusteatrijuhina on kaasanud lavastusse oma ja Pärnu Kunstide majast Rein Laose trupid, kes täidavad tantsudevahelisi osi, toetades lugu, mida me tahame läbi tantsu ja muusika rääkida,” lisas korraldusjuht.

Iga rühmaliik on selgeks õppinud repertuaari, mis räägib eri ajastust. Kui tulevad lapsed, kõneldakse sellest, kuidas loodi esimesed koolid Pärnumaale. Kui tulevad naised, jutustatakse, kuidas mehed läksid sõtta ja naised jäid üksi.

Eakad vihuvad aegade algust meenutades Liivi ringmänge-pulmatantse ning segarühmad suunduvad traktoristide ja põllutöölistena kolhoosiaega.

Pärnumaal on tublid tantsuloojad

Põldotsa kinnitusel Eesti rahvatantsudest piisab, et teemapõhiselt repertuaar kokku panna. Samal ajal on Pärnumaa tantsujuhid loonud ise rea tantse, millest osa on juba mujalgi esitatud.

Üldtantsupeolgi liigijuht olnud, Pärnus ja Uulus rühmi juhendava Tiiu Pärnitsa loodud tantse on esitatud naiste tantsupeol, aga Kajaka kauaaegse tantsija Roland Landingu meestele seatud “Vaid vaprust” tuleb Pärnumaa tantsupeol esmaettekandele.

Samamoodi esitatakse tantsupeo vormis ühiselt esimest korda Ulla Helin-Mengeli “Loitsu”, millele muusikalise seade on teinud Fred Rõigas a cappella ansamblist Greip, ja “Ma lähen koju”, kus koreograafia on loodud Toomas Volli ja Ly Kuninga laulule.

Nõukogude ajast pajatava osa tarvis on Anu Kurm segarühmadele välja mõelnud tantsu pealkirjaga “Traktorist”, mille aluseks on Kukerpillide laul 1977. aasta albumilt.

Pärnu-Jaagupis toimetav Tiina Saar on eakate rühmadele seadnud Liivi rahvamuusikal põhineva pärimusliku “Seljati tantsu”.

Võimlemisrühmadele on koreograafia “Edasi, sportlikud noored” teinud ja lavastab Margit Schmidt, tänu kellele on Kilingi-Nõmmes ja mujalgi Pärnumaal sirgunud palju ilu- ja rühmvõimlejaid.

Tuurit-Tuuriti juhendaja ja neile pidevalt huvitavaid tantsuseadeid välja mõtlev Eneli Rüütli on liikumise teinud peo proloogile, kus kõlab ansambli Vägilased muusika.

“Pärnumaa õnn on see, et meil on väga palju tantsuloojaid,” tõdes Põldots.

Tantsupeo algus pool kuus õhtul on seatud selle järgi, et vaatajad jõuaksid Pärnust Lavassaarde ja pärast tagasi ka bussiga.

Arvestama peaks sellega, et pinke pole ja istuda tuleb murul, seepärast võetagu ühes istumisalused. Kaasa tasub võtta piknikukorvgi, kuna etendusele järgneb piknik-simman.

Pärnumaa tantsupidu “Pildikesi Pärnumaa ajaloost”

Sel laupäeval Lavassaares.

Üldjuht Anu Kurm,

tekstide autor ja näitejuht Aire Koop,

kunstnik Tiina Tõnismäe,

rühmaliikide juhid Eneli Rüütli, Ulla Helin-Mengel, Tiina Saar, Kaarin Reinson, Kardo Ojassalu, Roland Landing, Tiiu Pärnits, Reet Juurikas, Alli Põrk, Rita Mändla, Margit Schmidt, Anu Kurm.

Kaasa teeb 1800 tantsijat-võimlejat, peale nende harrastusnäitlejad.

Andmed: Pärnu rahvakultuuri keskselts