Seitse poeeti ühe hoobiga

Laupäeval astusid Pärnus üles seitse Eesti luuletajat, esinedes Port Arturi aatriumis, villa Vessetis ja Väikeses Klausis. Allpool neist veidi lähemalt. Foto: Ants Liigus

Seitse keskmise, noorema ja veel noorema põlve Eesti uue laine luuletajat esinesid laupäeval Pärnus, kuhu nad oli kokku kutsunud samuti luuletusi loov ja aeg-ajalt lugev Mart Roosaar.

Poeedid astusid üles Port Artur 2s, villa Vessetis ja lõpetasid oma lühikese sisuka luuleturnee Väikese Klausi teisel korrusel avatud tantsusaalis.

Pildile saime kõik seitse Port Arturi aatriumis pärast esimest esinemist. Siis oli juba selge, et tänapäeva meesluuletajad oskavad riimida küll, kuigi väga ei viitsi. Sügavasse tundemaailma sukeldumise asemel viskavad sageli vabavärsilist villast, nii et kohati pole selge, kas rahvaga lustivad poeedid või humoristid.

Püüne peale tõusid laupäeval Pärnus Tommyboy (pildil esireas vasakul), kodanikunimega Toomas Tilk. Muidu Pärnu juurtega mees (Sütevaka gümnaasium!), aga on lasknud end Tallinnasse imeda.

Siis Kiire Karl (tagareas vasakult esimene) ja Contra (Kiire Karli kõrval), keda kodukülas Urvastes vist siiski Konnula Margusena tuntakse ja kes näib elu mööda saatvat Eestimaal ringi sõites ja oma luuletusi lugedes. Neid on tal palju kirjutet, nii et esinemiste aegugi jagub lehekesi, millel luuletused peal, mõlemasse kätte, spordikotti ja lavalaudadele. Paistab, et Pärnu Contrale meeldib, sest teda kohtab siin üsna tihti.

Contra kõrvale on end pildil tagareas toetanud Lauriito Meriloo, mitme luulelugemise finaali jõudnud mees.

Pildil allreas Tommyboyst järgmine istuja on Veiko Märka, kes tuli Pärnusse samuti pealinnast, oli varem kohal, sai kokku Rääma poeedi Kaupo Meieliga, enne kui esimesse esinemispaika Port Artur 2s suundus.

Meiel, Pärnus ajakirjanikunagi tuntud mees, kes nimetab ennast rõhutatult räämakaks, oli samuti laupäeval Pärnusse oma luulet ja nalju lugema kutsutud.

Märka ja Meieli vahel istub pildil laulupeohääl Chalice (vanematelt päritud nimega Jarek Kasar), kes Port Arturis kuulajad üle luges ja etteaste seejärel lõpetas. Kümneid tuhandeid inimesi Tallinna lauluväljakul paelunud Chalice’ile oli kaubanduskeskuse aatriumisse kogunenud mõnekümnepealine kuulajate hulk ilmselt vähe atraktiivne.

Ime küll, aga mida esinemiskoht edasi, seda sisukamaks seitse meest oma luuleloomingu esitamisega muutusid. Viimases peatuspaigas Väikeses Klausis oli üldpilt sedavõrd nauditav, et keegi publikust ei pidanud ennast petetuna tundma. Ja kuigi kuulajaid polnud palju, kõlas pea iga esineja etteaste ajal siiraid naerupahvakuid ja tänulikku aplausi.

Olgu öeldud seegi, et “Pärnu mees Roomas” Kaupo Meiel ei tundunud pealinnast tulnud luuletajate keskel kidur ei kehalt ega vaimult, isegi vastupidi: Meiel paistis välja.

Või nagu kirjutas Eesti Ekspress, kirjeldades üht varasemat Pärnumaa kohalike luuletajate üritust: ei luuletata siinkandis kehvemini ega paremini kui Tartus või Tallinnas. Vähemalt meeste puhul on see nii, ühtki naist ei saanud läinud laupäeval kuulda, neile polnud luba luuletada antud. Aja märk või meeste hooletus?