Ornitoloogid pelgavad Audru kohafarmi halba mõju lindudele

FjordFresh Holding ASi juhatuse liige Alar Oppar jagas avalikul arutelul Audru vallamajas infot ettevõtte kavatsuste kohta, mille seas ka leevendavad meetmed lindudele. Foto: Urmas Luik

Ornitoloogid soovivad Audru kohafarmi detailplaneeringu menetlemise peatada, kuniks selgub, kas keskkonnaministeerium laiendab nende ettepanekul Audru poldri linnuhoiuala kohafarmi planeeringualale.

Ornitoloogid peavad ühtlasi vajalikuks, et Audru valla menetlusel olevas üldplaneeringus tuleks hinnata kõigi kavandatavate arendusprojektide koosmõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Ekspertide hinnangul võivad uue üldplaneeringuga Audru valda kavandatavad tegevused (golfiala laiendamine, elamuehituse maa reserveerimine, tuulepargi ja kalakasvanduse rajamine hoiuala puhveralale) lõppeda niigi väga halvas looduskaitselises seisus Audru poldri linnualale katastroofiga ja ala oma rahvusvahelise tähtsuse rändelindude peatuspaigana minetada.

Eesti ornitoloogiaühingu väitel ei kajasta FjordFresh Holding ASi Audru valda Põldeotsa ja Saulepa külla kavandatava hiigelkalakasvanduse planeering õigesti selle mõjusid Natura 2000 alale.

Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande järgi farmi rajamisel olulist negatiivset mõju Audru poldri hoiualale ja linnustikule justkui ei kaasne, samal ajal kui linnuekspertide hinnang räägib kardinaalselt vastupidisest.

Ühingut häirib, et mullu avalikustamise läbinud aruannet on vahepeal keskkonnaministeeriumi tõlgendusega oluliselt leebemaks muudetud. Varasemas aruandes leiti, et seni kui Audru poldri linnuala soodne looduskaitseline väärtus pole taastunud, tuleks piirkonnas peatada kõik Audru valla üldplaneeringu ja detailplaneeringutega kavandatavad arendustegevused, mis võivad looduskaitselist seisundit edasi kahjustada.

Linnud ohus

FjordFresh Holding ASi tellimusel Mati Kose ja Margus Ellermaa tehtud kalakasvatuse mõju hinnang Natura 2000 linnualadele tõdeb, et kaitseväärtustelt on Audru poldri hoiuala lausa katastroofilises olukorras, kuna kõikide hoiuala kaitse-eesmärkides mainitud rändlinnuliikide ja enamiku pesitsejate seisund on ebasoodne ja liikide arvukus näiliselt suurele kaitstavale tuumikalale vaatamata märgatavalt langenud.

Olulised mõjurid on siin väljaspool hoiuala lindudele sobivate elupaikade vähenemine ja Audru poldri niidukoosluste kehv seis, kuna pea poolel hoiualast on hooldus lakanud ja seal levivad roostikud. Ülejäänud aladel on hooldamine pigem juhuslik ja veelindudele ebasoodne (karjatamise asemel niidetakse).

Näiteks muudeti 2004. aastal golfiväljaku rajamisega Audru jõe kevadiselt üleujutatud lammile tähtis osa poldrist rändlindudele kasutuks. Varem peatus seal kolmandik kõigist piirkonna rändlindudest. Pärast seda on poldril hanede ja luikede arvukuski kiiresti kahanenud ning järelikult on nii Audru poldri kui Pärnu lahe linnuhoiualade kaitseväärtusi kahjustatud.

Muutunud olukorras on rändel peatuvad luiged-haned asunud kasutama muid piirkonna põlde, sealhulgas kavandatava kalakasvanduse maa-ala ja ümbrust, mille säilitamist toite- ja peatuspaigana või nende alade kompenseerimist hoiuala senisest parema hooldusega peavad eksperdid erakordselt tähtsaks.

Vald otsib kompromissi

Kalakasvanduse planeeringut koostava Hendrikson & Ko ekspert Märt Öövel ja projektijuht Rauno Schults nentisid, et keskkonnaministeerium lubas, kuid pole veel teavitanud, mis on hoiuala laiendamise kavast saanud. Suusõnaliselt öeldud neile, et tõenäoliselt hakatakse kevadel tegema ekspertiisi selle kohta, kas hoiuala laiendada.

Öövel lisas, et on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kas oodata planeeringu kehtestamisega seni, kui hoiuala laiendamise suhtes saabub selgus, või mitte oodata.

Audru vallavanem Margus Joonas nentis, et kui vastu tulla ornitoloogide soovile, võib kohafarmi rajamine jääda aastateks venima. Ta lisas, et poldrile hoiuala moodustamise järel on sealsed tingimused linnustikule hoopis halvenenud, kuna inimesed ei soovinud pärast sealseid mitme küla kunagisi luhaheinamaid tagastamise käigus tagasi saada ja ala hooldus on olnud olematu või katkendlik.

Hoiuala laiendamise asemel pidas Joonas oluliseks looduskaitsjate ja ettevõtte arendaja ühiseid jõupingutusi olemasoleval alal, et looduskeskkond paraneks ja säiliks linnustiku peatus- ja pesitsuspaik.

Isiklikke seisukohti esitanud Mati Kose lausus, et ornitoloogide ja keskkonnaministeeriumi tõlgendused mõju kohta linnustikule tõepoolest erinevad ning tuleks ära oodata keskkonnaministeeriumi ekspertiis, teadmaks, kuidas edasi toimetada.

“Kohapealse isikuna ootaks mina kompromissvarianti, kus oleks need kokkuleppekohad, mis oleksid mõistlikud kõigile pooltele. On suhteliselt ainulaadne, et arendajal on valmisolek keskkonnamõjusid leevendada, ja seda oleks mõistlik rakendada. Ühine eesmärk peaks olema, et asjad ei sumbuks juriidilisse vaidlusse, vaid jõutaks praktilise lahenduseni,” tähendas Kose.

Vallavanem Margus Joonas kinnitas, et kutsub lähipäevil osapooled kompromissi leidmiseks kokku. Vastuolijail on kaks nädalat aega oma vastuväited tagasi võtta või maavalitsusele lahendamiseks jätta.