Kuidas telekanalid tasuta koju tuua

Pärnu ilmselt suurima digibokside valikuga LL Merge esinduses on seadmetel Digilevi märk valge paberiga kinni kleebitud, sest selle kasutamise loa saamiseks eest peaks ettevõte kümneid tuhandeid kroone maksma. Merge juhataja Heldur Paulsoni kinnitusel näeb aga seadmetega tasuta seitset Eesti kanalit. Foto: Urmas Luik

Kes oma aastaid truuks kaaslaseks olnud teleri vahendusel praegu tavaantenniga ainult kolme Eesti kanalit näevad, peavad arvestama, et tuleva aasta 1. juulil jääb ekraan pildita.

Nimelt lõpeb 1. juulil 2010 üleminek digitaaltelevisioonile ja õhu kaudu leviv analoogtelevisioon lülitatakse välja. Seega peavad need, kes praegu vaatavad telerit tavalise katuse- või toaantenniga, soetama digiboksi või ostma uue, digi-TV-valmidusega teleri.

Kui aga see väljaminek on nagunii vaja teha, võiks digiboksi osta kohe, sest juba praegu on digitaalselt kättesaadavad seitse Eesti telekanalit (ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja Kalev Sport) ja nende vaatamise eest ei pea sentigi kuumaksu tasuma.

Digiboksi ostule innustab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digilevi-koduleht ja postkasti potsatavad reklaamid, mis lubavad, et digitaaltelevisiooni leviala katab kogu Eesti territooriumi.

Samuti rõhutavad need materjalid, et Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed on poodides varustatud Digilevi märkidega ning kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.

Märke pole

Tegelikus elus lood päris üks-üheselt nii ei ole. Põgus ringkäik Pärnu elektroonikapoodidesse näitas, et Digilevi märk on tõeline haruldus. Näiteks LL Merges oli üks märgiga toode, ONOFFis ilutses märk vaid ühel väga suurel teleril, Euronicsis ei hakanud samuti silma Digilevi märke, selle asemel oli mõnel aparaadil hoopis kiri, mis lubab sellega seitset Eesti kanalit näha.

Milles asi? Merge juhataja Heldur Paulson selgitas, et nende digiboksid on valmistatud Hiinas spetsiaalselt nende tellimusel. Digibokside kastidele oli Digilevi märk trükitud, kuid summat, mis nüüd Levirale selle märgi kasutamise eest maksta tuleks, peab firma liialt suureks ja on kleepinud märgid kinni.

“Märk ei anna tegelikult kindlat garantiid, et mõne aasta pärast selle aparaadiga ikka pilti näha saab,” väitis Paulson.

Põhjalik kontroll

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Pihel sõnutsi ei saa Digilevi märki ükski kaupmees ega riikitooja ise enda seadmele panna. Selle omistab Eesti levivõrgu haldaja Levira nendele seadmetele, mis tõepoolest kõigile mõistlikele nõuetele vastavad.

“Neid testitakse, tehakse ettepanekuid parandamiseks, siis tehakse parandusi, testitakse taas,” selgitas Pihel.

Alles siis, kui digiboks või teler kõik testid läbib, saab ta õiguse Digilevi märki kanda.

“Tõepoolest kiirustas mõni tootja oma seadmeid märgiga ehtima enne, kui testid läbitud, ja pidi seepärast ajutiselt märgid maha võtma,” nentis Pihel. “See on aga vältimatu, sest vastasel korral poleks tarbija mitteühilduva seadme ostmise eest kaitstud. Digilevi märki võib kanda ainult testi läbinud seade.”

Puude taga ei näe

Probleeme võib samuti olla leviga. Paulson rääkis, et metsa sisse peitunud taludes ei puugigi digipilti näha. Sääraseid probleeme on esinenud näiteks Häädemeeste kandi metsade vahel, aga ka suisa Pärnu külje all.

“Kui teie majast Pärnu suunal kasvab mets, võib olla probleeme signaali saamisega, ja mida lähemal mets majale on, seda tõenäolisemalt võivad raskused olla,” hoiatas Paulson. “Tõstate antenni seal kõrgemale, on pilt olemas.”

Pihel tõdes, et ehkki digitaallevi katab kogu Eesti, võivad signaali tugevust õhu kaudu levivas digitaaltelevisiooni võrgus mõjutada füüsilised takistused, olgu tegemist puude, küngaste, ehitiste või muuga, mis saatja ja vastuvõtja antennide vahele jäävad.

Paulson soovitas digiboksi ostma minejal endale väga täpselt selgeks teha, milliseid kanaleid ja lisavõimalusi ta praegu ja tulevikus näha tahab, ning müüjalt julgelt ja ülipõhjalikult uurida konkreetse aparaadi kasutusviiside kohta.

Paulson lisas, et ostjal on võimalus digiboks või -teler poodi kahe nädala jooksul tagasi tuua, kui need tõesti signaali kinni ei püüa. Tema kogemus näitab, et digituuneriga telerite signaali vastuvõtmise suutlikkus on mõnevõrra nõrgem kui tavalisel boksil.

“Tegelikult on segast ja küsimusi isegi meil veel palju, rääkimata siis televaatajatest,” tunnistas Paulson. “Lähiaastate tõenäolisi segadusi arvestades soovitaks kliendil, kui tal tingimata pole vaja uut telerit osta, soetada digiboks. Kui aparaadil on kiri “MPEG4”, siis sellega näeb tasuta kanaleid.”