Postiteenused kolivad poodi

Eesti Postil on Pärnu erinevates linnaosades neli väikest postkontorit, üks neist asub Ülejõe Selveris. Foto: Ants Liigus

Varbla postkontoris saadeti septembris kaks postipakki ja telliti kümme ajakirjandusväljaannet, Lavassaares üks pakk enam, ja need pole kaugeltki kõige väiksema käibega postkontorid Pärnumaal.

Just see, et postiteenuste kasutamine kontorites on järsult vähenenud, sunnib Eesti Posti oma senist tegevust muutma.

Pärnus kolis postifirma oma teeninduspunktid kaubanduskeskustesse ja ehkki maakonnas ühtegi postkontorit sulgemisel pole, otsitakse sealgi niisuguseid võimalusi.

Pärnus koliti laiali

Sellest kuust ei saa pärnakad oma postisaadetist kätte Lao tänava kandekeskusest, vaid selleks tuleb minna Kaubamajakas asuvasse Papiniidu postkontorisse, Lepa postkontorisse või südalinnas avatud Pärnu postkontorisse.

Ainult suuri saadetisi, mis nende kontorite laopindadele ei mahu, väljastatakse endiselt kandekeskusest, rääkis piirkondliku postkontori juhataja Sulu Pärnat.

Olgu märgitud, et Pärnus on üks postkontor veel – Ülejõe Selveris.

“Postkontorite järjest väiksemale pinnale minemise taga on postiteenuste tarbimise drastiline vähenemine,” selgitas Sulu. “Iga ümberkorraldus võib alguses tekitada segadust, kuid lõppkokkuvõttes on praegu väljastuskohti Pärnus rohkem ja need on pikema lahtiolekuajaga, kui oli kandekeskus.”

Millises Pärnu postiasutuses teie saadetis asub, on täpselt kirjas koju saadetud teatisel. Mis puudutab maakonda, siis Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder rääkis, et külad, kus postiasutus tegutseb, teenusest ilma ei jää. “Lähtuvalt valitsuse määrusest ei saa me postiasutuste võrku vähendada. Kindlalt võib öelda, et postiasutuste arv Pärnumaal väiksemaks ei jää,” kinnitas ta.

Maal soovitakse ühineda

“Tänase päeva seisuga ei ole Pärnumaal kolimas ühtki postkontorit,” ütles Pärnat. Küll otsib postifirma koostöövõimalusi teiste ettevõtetega, kes oma tegevuse kõrval postiteenuseid osutaksid. “Postipunktis, mis ei asu küla servas eraldi majas, vaid kohalikus kaupluses või raamatukogus, saab aetud mitu asja ühekorraga: saata postipakk, osta ümbrik ja teha igapäevased ostud või laenutada raamat,” selgitas ta.

Kui postiteenuste kadumine ei ähvarda, võib nende kolimine raamatukokku või külapoodi kohalikele inimestele isegi kasulikum olla, sest need asutused on kauem lahti ja tööl käivad inimesed jõuavad sealt läbi astuda.

Praegu töötavad koostöölepingute alusel postipunktid Kabli ja Treimani kaupluses ning Vihtra raamatukogus. “Kavatseme kindlasti võimalike lepingupartneritega läbirääkimisi pidada, et rohkem niisuguseid postipunkte avada,” sõnas Pärnat.

Kaupluste konkurent

Et kompenseerida postiteenuste vähenemist, tegelevad postkontorid mitmesuguse kauba müügiga. Sortiment on kirju, alustades pulgakommist, kohvipakist ja lotopiletist, lõpetades tööülikonna või fliistekiga. Just kohaliku poega konkureerivast kaubamüügist tulebki lõviosa maapostkontorite käibest.

“Kui võtame keskmised maapostkontorid, nagu Varbla ja Lavassaare, siis Varblas saadeti septembri jooksul kaks postipakki ja tehti kümme perioodika tellimust. Lavassaares saadeti kolm postipakki ja tehti samuti kümme perioodika tellimust,” kirjeldas Pärnat. “Nimetatud postiteenused moodustavad kõigest kaks protsenti nende postkontorite tehingute üldarvust. Ülejäänu on teistelt ettevõtetelt üle võetud funktsioonid – põhiliselt kauba müük, aga ka näiteks maksete vahendus.”

Inge Suder, Eesti Posti avalike suhete juht:

“Palju on viimasel ajal räägitud postkontorite sulgemistest ja postiteenuste kadumisest maapiirkondades. Nõudlus traditsioonilise postiteenuse järele väheneb ja see kohustab Eesti Posti üle vaatama väikeste postiasutuste töökorraldust. Möödas on aeg, kus postiteenuse osutamise ainus eeldus oli postkontori olemasolu. Mida aeg edasi, seda enam ei pea inimesed paki pärast või markide ostmiseks postkontorisse minema, vaid saavad selle ettevõtmise ühildada näiteks poeskäigu või raamatukogu külastamisega. See tähendab postkontorite kolimist kauplustesse ja raamatukogudesse.

Otsime pidevalt võimalusi, kuidas maapiirkonnas, hoolimata muutunud oludest, inimestele võimalikult lähedal olla. Ühe lahendusena sõlmime väikese käibega töötavate postkontorite piirkonnas koostöölepinguid partneritega, kes osutaksid peale oma põhiteenuste postiteenuseid. Vastutus postiteenuse osutamise eest jääb ikkagi Eesti Postile, mistõttu ei saa me neid otsuseid teha kergekäeliselt.”