Lääne heaolu on aastakümneid toetunud majanduslikult vähem arenenud riikide vaesusele, olgu tegemist eksporditavate banaanide, kohvi või rõivaesemetega.
Auma Obama koputas südametunnistusele
/nginx/o/2017/05/10/6645797t1hdf65.jpg)
5. detsember 2012, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ostame kauplustest soodsalt Aafrikast, Aasiast või Ladina-Ameerikast imporditud kaupa, teadvustame endale harva, et inimesed, kes neid toodavad, peavad töötama näruse palga eest, pole sotsiaal- ega haiguskindlustatud ja nende töötingimused on viletsad.
Selle fakti tõi järjekordselt kohutavas reaalsuses esile hiljutine tulekahju Pakistani firmas, kus toodetakse rõivaid sellistele kiirmoekettidele nagu H&M, Zara, C&A või Metro.
Suurpõlengus kaotas elu 300 töötajat. Nad jäid tulelõksu, sest vabrikus puudusid evakuatsiooniväljapääsud. Saksa ametiühing Ver.di on arvestanud, et kui õmblejad saaksid kuus palka 50 eurot, peaks lääne tarbija maksma riietuseseme eest ainult 12 senti rohkem. Ainuüksi Bangladeshis töötab umbes 5000 vabrikus kokku 3,5 miljonit õmblejat.
Auma Obama missioon
Olukorrast oma kodumaal Kenyas tuli Karlsruhesse rääkima president Barack Obama poolõde doktor Auma Obama. Kutsuja oli Karlsruhe tehnoloogiainstituudi (KIT) rakenduskultuuriteaduste keskus (ZAK), mida juhib professor Caroline Robertson von Trotha. Ettekanne oli avaliku teadusfoorumi ”Kodumaa kohvris. Migratsioon mediaalse globaliseerumise ajal“ raames.
Obama on töötanud aastaid arenguabiorganisatsioonis Care. Aasta tagasi asutas ta abistamisfondi Sauti Kuu. Nairobis elav sarmikas naine rääkis, et tema kodumaal lahkuvad inimesed koduküladest, kus neil pole tulevikuväljavaateid.
Kuid suurlinnadeski ei leia aafriklased tööd, vaid elavad prügimäelt hangitud toidust. Nüüd soovib energiline keenialanna, kes aastaid tagasi põgenes patriarhaalse perekonna eest Euroopasse, olukorda muuta sellega, et õpetab oma noori kaasmaalasi kasutama ratsionaalselt seda maatükki, millel nad elavad.
Obama toonitab, et Kenya kliima on põllumajanduseks soodus, põud ei ähvarda. Praegu töötab Saksamaal 16 aastat õppinud ja diplomeeritud germanist pilootprojekti kallal Siayas, mis asub Kisumu lähedal, üsna Victoria järve lähedal. Kohalikud saavad näpunäiteid, kuidas kasvatada ja müüa juurvilja või oma kalakasvanduse tooteid.
Kuulus nimi
Oma kuulsat nime kasutab Auma Obama selleks, et leida toetajaid. Seejuures toob ta ilustamata esile eurooplaste väärastunud pildi Aafrikast, samuti Euroopa migrantide probleemi.
”Lääneriikides tuntakse hirmu sisserändajate ees, tajumata, et inimestel polegi tihtipeale teist teed kui põgeneda oma eluga riskides nälja eest. Aafrikast ei ole kerge tulla Euroopasse, seda märkan minagi, kuigi mu perenimi on tuntud. Kuid selle asemel et maksta arenguriikide toodete ostmisel õiglast ja vaba turumajanduse alusel kujundatud hinda, maksavad rikkad riigid vaeste maade ressursside, nagu nafta, kulla, kalliskivide, kohvi ja banaanide eest sandikopikaid. Päevast päeva käib võitlus maavarade pärast,“ tõdeb sotsioloog ja ajakirjanik Auma Obama.
Obama arvates peaksid lääneriigid oma migratsioonipoliitikat muutma ja hirmu võõraste ees unustama.
”Saksa ühiskonnas valitseb sisserändajate suhtes illusioon. Inimesed on kõikjal läbi aastatuhandete ületanud piire sõdade või armastuse tõttu, parema elu otsimiseks või oma kaubale turu leidmiseks. Nüüd äkki on leiutatud sõna ”sundmigratsioon“ ja sisserändajatesse suhtutakse hüsteeriliselt. Seda imelikul kombel aga piirkondades, kus võõramaalaste protsent on minimaalne ja nad ei ohusta kedagi,“ märgib ta.
Lõimumine ei tähenda Obama arvates seda, et kõik inimesed peaksid olema ühesugused: ”Erinevus rikastab ühiskonda, avab võimalusi arendada oma riiki,” kinnitab Sauti Kuu president, toonitades, et kõik riigid on majanduslikult üksteisega seotud. ”Me vajame üksteist. Kuid migratsiooniprobleem jääb lahendamata senikaua, kuni rikkad riigid kasutavad oma huvides ära vaeseid riike ja arvatakse, et sisserändajad võtavad kohalikelt midagi ära.“
Obama arvates on Maal igaühel võimalik hästi elada, kui tegutseda korrektsuse ja õigluse põhimõttel.
Perekonnalugu
Auma Obama pere lugu algab Kenyast tema vanaisast Hussein Onyangost, kelle poeg Barack seenior abiellus kõigepealt Keziaga. Samal ajal kui riik võitles iseseisvuse eest, saadeti noor abielumees õppima Ühendriikidesse. Veel enne Auma sündi abiellus aga isa uuesti, nüüd Stanley Ann Dunhamiga. Perre sündis poeg Barack Hussein Obama II, USA praegune president.
Poliitilistel põhjustel sattus kolmanda naise Ruthiga kodumaale naasnud Obama seenior raskustesse.
Alles pärast isa surma sai tütar tema poliitilistest väärtushinnangutest aru ja võttis ühendust oma USAs elava poolvenna Barackiga, kutsudes teda külastama Kenyat.
Õpingute järel abiellus Auma Obama inglase Ian Mannersiga, neil sündis tütar. Veidi hiljem läksid nad lahku ja 2000. aasta alguses otsustas naine naasta kodumaale.
President Barack Obamaga on Aumal siiani kontakt, ta aitas oma poolvenda valimiskampaaniaski.