Ülle Jaeger: Huvi “Seeniorlaulu” vastu lainetab üle Eesti

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise kultuurikeskuse juhataja Ülle Jaeger.
Tervise kultuurikeskuse juhataja Ülle Jaeger. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Homme kell 16 algab Pärnus Tervise kultuurikeskuses konkurss “Seeniorlaul 2009”, kus osaleb 14 üle 50 aasta vanuse vabakutselise laulja.


Rahvuskultuuriseltsi Kirmas esimees ja “Seeniorlaulu” projekti juht Ülle Jaeger, ürituse algatas rahvakultuuriselts Kirmas, mille esimees olete. Teist sai projekti juht. Kust tuli selline mõte?


Idee sain soomlastelt. Aastal 2006 sõitsid Soome seenioride laulukonkursist osavõtjad Pärnusse, et korraldada ürituse üks voorudest Tervise sanatooriumis. Minu meelest oli üritus vahva, isetegevuslikke lauljaid isegi 80aastasi, kel hääl veel üsna korras.



Mõte ei andnud rahu ja aastal 2007 tegime esimese Pärnu linna ja maakonna seenioride-taidluslauljate jõukatsumise.



Eelmisel aastal laiendasime üritust kogu Eestisse, appi tuli rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus. Konkurssi reklaamis lauljast pärnakas Toomas Kuter. Kui eelmisel aastal võistlesid eraldi pärnumaalased ja mujalt Eestist tulnud, saades kokku finaalis, siis tänavune konkurss on ühes osas: kõik võistlevad koos. Selle muutuse tingis majanduslik olukord ja varasemast tunduvalt väiksem auhinnafond.



Kui palju väiksem?


Poole väiksem. Eelmisel aastal oli esikohale tulnule 10 000, teisele kohale jäänule 5000 ja kolmandale 3000 krooni. Ürituse kogumaksumus küündis 40 000 krooni ligi, sel aastal saime aga alla 20 000 krooni.



Tänavu anname auhindadeks tervistavaid spaapuhkusi. Leidsime: kuna raha on niigi poole vähem, oleks mõttekas panustada tervisesse. Muide, esimesel aastal jagasime auhindadena samuti spaapuhkusi. Inimestele see meeldis.



Üritust toetavad Pärnu linnavalitsus, Eesti kultuurkapitali Pärnu ekspertgrupp ja spaad.



Kui esimesel aastal oli 16 osavõtjat, siis teisel juba 45. Lõppvooru pääseb 16 parimat, otsustajaks on þürii lauljate saadetud CDde põhjal. Klausel on: üks laul peab olema Pärnust pärit helilooja oma, teised vabal valikul.



Tänavu tuli kolmeliikmelisel þüriil, kelle tööd juhib laulja Toomas Kuter, läbi kuulata 22 helikandjat. Täiesti uusi tulijaid oli kuus. Muide, teine þüriiliige on kunagine ooperikoori laulja Jaak Jõekallas, mina osalen kolmandana. Tänavu laulab lõppvoorus kahjuks 14 lauljat, kaks ütlesid ära majanduslikel põhjustel.



Kas vaese aja tõttu oli kaalumisel konkursi tasuliseks muutmine?


Oli ütlejaid, et võiks - paljud festivalid on osalustasuga. Aga meie jätsime selle kõrvale, sest ainuüksi Eesti teisest otsast, isegi Tartust ja Tallinnast sõit läheb pensionärile kalliks. Muide, selle pärast oli loobujaidki.



Mis tunde toob “Seeniorlaul” konkreetselt teie südamesse?


Sooja ja positiivse tunde. Finalistide seas on olnud isegi 80 aasta vanuseid. Nad on öelnud, et tulid endale tõestama, kas saavad veel hakkama. See on nende püüdlikest etteastetest tunda ja iga laul leiab äärmiselt sooja vastukaja publikultki. Tähtis ei olegi võit, vaid enese proovilepanek.



Saalis istub alati mõni lavalolija vanune, kes kogub julgust, et järgmisel aastal ehk ise lavalaudadele astuda.



Kui palju maksab pilet südantsoojendava elamuse eest?


Hind on tõesti sümboolne – 25 krooni. Pääsmeid hakkame müüma pool tundi varem. Me oleme alati valinud rahva lemmikud. Kuulajaile jagame hääletussedelid ja seega saavad kõik osaleda rahva lemmiku valimisel.



Möödunud aastal korraldasime pärnakatele võitjate kontserdi. Mitte kohe, vaid suvel. Loodan, et selgi aastal on finalistide tase hea ja võib julgesti kontserdi korraldada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles