Pärnumaal leiti Eesti üks suuremaid mündiaardeid

Siinsel fotol on aastaid tagasi Tallinnas avastatud aardeleid, Varbla vallast mullu leitud mündid on neist mõnevõrra nooremad. Foto: Toomas Huik/Postimees

Läinud aasta 16. septembril leidsid kaks meest Pärnumaalt Varbla vallast 5182 aastatest 1447–1645 pärit münti, mis on Eesti üks suuremaid mündiaardeid.

Mehed ei teatanud leiust muinsuskaitseametile, Pärnu muuseumile ega teistele arheoloogidele, vaid müüsid mündid kokkuostjale. Seetõttu uurib riigimaalt avastatud peitvara omastamist politsei ning leidjaid ja kokkuostjat ähvardab süüdimõistmisel rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Müntide väärtus on üle 62 000 euro

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnade järgi käib meeste tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlus ja selle asjaoludest on vara täpsemalt rääkida. Uurimises käsitletakse suure hulga ajaloolisi münte leidnud ja neid edasi müünud mehi ning müntide kokkuostjat grupina, kes suures ulatuses vara omastasid.

Leitud eri riikide mündid pärinevad ajavahemikust 1447–1645, müntide turuväärtus on prokuratuuri andmetel üle 62 000 euro. Leiule andis eksperthinnangu Tallinna ülikooli ajaloo instituudi numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo, kes kriminaalasjale viidates oma hinnangut avalikustada ei soovinud.

Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektori Armin Rudi hinnangul on tegemist läbi aegade ühe suurima teaduse vaatevälja jõudnud Eesti mündiaardega.

“Raha põhjal otsustades on see aardeleid jäänud maapõue Poola-Rootsi jätkusõja teise perioodi (1617–1629) algusaegadel. Poola-Rootsi jätkusõja teise perioodi alguses puudutaski sõjategevus peaasjalikult Lääne-Eestit: 1617. aastal vallutavad rootslased Pärnu; 1618 lüüakse poolakad tagasi Koluvere alt, seejärel rüüstavad nad laialt kogu Läänemaal,” selgitas Rudi.

Õnnekütid hävitavad ajalugu

Rudi rääkis, et Eesti mündikäibe, vermingute ajalise ringluse ja käibeareaalide uurimise seisukohalt kätkeb see aare olulist informatsiooni. “Peale suuruse ja koostise, mis annaks teadusele ja ajaloole uut ja senitundmatut informatsiooni Eesti tollase mündikäibe ja raharingluse kohta, on aardeleid oluline rahvusvahelises tähenduses,” ütles ta.

Rudi lisas, et aarde näol on tegemist kultuuriväärtusliku leiuga, mis omab suurt tähtsust Eesti vara-uusaegse (raha)ajaloo lahtikirjutamise seisukohalt. “Milline on selle tegelik väärtus, saab vastuse alles pärast leiu süvaanalüüsi,” kõneles ta.

Selliste leidude puhul on oht, et müntide väärtusest pimestatud aardekütid keeravad leiukoha segamini ja hävitavad info, mida arheoloogid müntide ja teiste esemete paiknemisest koguvad.

”Kultuuriväärtusega leidu võivad otsida ainult vastava koolituse läbinud isikud, kellele muinsuskaitseamet on väljastanud loa,” selgitas Rudi. “Kellegi maal otsimiseks on vaja ka maaomaniku nõusolekut. Selleks, et ei läheks kaduma leiukohaga seonduv väärtuslik informatsioon, tuleb leid jätta leiukohta ja viivitamatult teavitada sellest muinsuskaitseametit või kohalikku omavalitsust.”

Selline tegutsemine annab arheoloogidele võimaluse leiuga seonduv detailselt fikseerida ja vajadusel korraldada arheoloogilised päästekaevamised. Seaduskuulekalt käitujatele maksab riik leiutasu.

Eesti ajaloo suurim leiutasu, pool miljonit krooni, maksti Saaremaalt 2007. aastal leitud rahapaja eest, kus oli ligi tuhat hõbemünti.