Kui möödunud aastal viis politsei purjus roolikeerajaid karistuseks arestimajja kampaania korras, näiteks jaanipühade ajal, siis tänavu on plaanis muuta purjus sõidukijuhtidele aresti taotlemine reegilks.
Politsei muudab roolijoodikutele aresti taotlemise reegliks
20. jaanuar 2013, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnutsi ootab alanud aastal kinnipidamine ja tõenäoliselt arest neid, kes juhivad mootorsõidukit 0,8promillise või suurema joobega ja kellel on varasem karistus samalaadse rikkumise eest kustumata, kellel on varasema sellise rikkumise eest juhtimisõigus peatatud või kellel puudub juhtimisõigus sootuks.
"Kui juhi joove on selline, mis tingib kriminaalmenetluse alustamise, ehk suurem kui 1,5 promilli, siis prokuratuuriga kokku lepitud praktika järgi taotleb prokurör rikkujalt sõiduki konfiskeerimist. Seda juhul kui rikkuja oli silmanähtavalt raskes joobes, teda oli varem joobes juhtimise eest karistatud või kui tal polnud juhtimisõigust," ütles Miilits.
Ühtlasi on Miilitsa sõnutsi tänavu eesmärk rakendada peale rikkujale endale kuuluva sõiduki konfiskeerimise ka varalise õiguse konfiskeerimist ehk rikkujatel on oht ilma jääda liisingsõidukitestki. "Kohtud tegid mullu liiklusrikkujate sõidukite konfiskeerimisega juba algust – näiteks kui 2011. aastal oli vaid neli konfiskeerimist, siis mullu juba 40," lisas Miilits.
Rahatrahv määratakse tänavu üldjuhul sanktsiooni ülemises kolmandikus. Samalaadsete rikkumiste eest karistuste määramisel võtab politsei aga tänavu aluseks põhimõtte, kus esmakordse rikkumise korral määratakse rahatrahv, korduva rikkumise puhul võetakse ära juhtimisõigus ja jätkuva rikkumise korral kohaldatakse aresti taotlemist.
"Rahatrahvide määramisel kasutab politsei niinimetatud trepisüsteemi ehk rikkumiste eest, kus vastutuse koosseisud on sätestatud mitmelõikelistena, alustatakse iga järgneva lõike rahatrahvi suuruse määramist eelmise lõike sanktsiooni ülemmäärast," selgitas Miilits.
Tema sõnade kohaselt arvestab politsei ühtlasi rikkumise olemust, näiteks kindlasti peab arvestama juhtimisõiguse peatamisega juht, kes ületab näiteks lasteasutuste juures märgatavalt kiirust, samal ajal kui hõreda liiklusega maanteel veelgi suurema kiiruseületamisega vahele jäänud rikkujal võib juhtimisõigus alles jääda.
"Üldine reegel on aga see, et juhtimisõiguse kaotavad rikkujad, kes oma teoga ohustasid jalakäijaid. Juhiloata roolikeerajatest aga satuvad suure tõenäosusega arestimajja need, kes omavad kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõidu eest," ütles Miilits.
Politsei- ja piirivalveameti kinnitusel oli politsei mullu raskete liiklusrikkumiste puhul otsustavalt karm, mida näitab statistikagi. Liiklusrikkujatele määratud arestid tõusid mullu varasema aastaga võrreldes 80 protsenti, eriõiguste äravõtmine suurenes 30 protsent.
"Kui varem viibutas politsei sageli näppu, kuid karistust ei järgnenud, siis nüüd tõmmati erinevatele patustamistele selge piir vahele ja ohtliku rikkumise korral enam pelgalt hoiatusega ei pääsenud. Nii vähenes hoiatusmenetlus mullu 56 protsenti ehk kui 2011. aastal oli hoiatusmenetlusi üle 52 000, siis mullu 23 000," ütles Miilits.