Ingmar Saksing: Maaklerid said kutsestandardi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ingmar Saksing.
Ingmar Saksing. Foto: PP

Vastab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara maakler, Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige

Eelmisel nädalal kogunes Pärnus kinnisvarafirmade ümarlaud, mis tuleb vajadusel kokku kuni neli korda aastas.

Ümarlaud sai alguse 2010. aasta novembris, kui kohalikud kinnisvarafirmade juhid leppisid kokku, et müügiesindusleping tuleb vormistada kirjalikult ja seal on mõlema poole kohustused.

Palju teid kogunes ja mida arutasite?

Erinevalt eelmistest kordadest olid ettevõtete juhtide kõrval osalemas kinnisvaramaaklerid ja hindajad ning kinnisvarafirmade esindajad Tallinnast, Haapsalust ja Viljandist. Kokku 26 esindajat 20 firmast.

Kohtumise esimeses osas kuulati ettekannet uuest teenusestandardist, mis eestikeelsena sai kättesaadavaks möödunud aasta novembrist, ja uutest seadustest, mis sel ja tuleval aastal jõustuvad ning mis kinnisvaramaaklerite tööd reguleerima hakkavad. Kohtumise teises osas arutati igapäevaseid küsimusi.

Tundub, et ümarlaud on ühe oma eesmärgi täitnud, sest siinkandis pole petturmaakleritest kuulda. Pärnu on olnud koguni eeskujuks: siinsel ümarlaual algatatud põhimõtted on nüüd kirjas mullu novembris jõustunud kinnisvaramaaklerite teenusestandardis.

Ümarlaua eesmärk oli ja on korrastada turu olukorda. Pärnu kinnisvarafirmade kokkulepe on lisanud kohalikule kinnisvaraturule usaldusväärsust. Olukord on meil parem kui Tallinnas.

Meie eesmärk on seista oma ametiau eest, et inimesed saaksid maaklereid usaldada. Praegu on olukord, kus igaüks võib tänavalt sisse astuda ja maakleriks hakata. Näiteks telesaates „Pealtnägija“ toodud juhtum, kus seaduseväänaja esitleb end maaklerina.

Kas sellist olukorda annab kuidagi parandada?

Esimene samm on see, et tahame teha Eesti kinnisvaramaaklerite koja juurde kinnisvaramaaklerite registri. Iga maakler võib kirjutada avalduse selle kohta, et ta järgib kutsestandardit. Kutsestandard on raamdokument, mis on soovituslik, mitte kohustuslik.

Samas on tarbijakaitse seisukoht, et teenuse miinimumtase peab vastama standardile. See tähendab, et kui kinnisvaramaaklerid jätavad edaspidi tarbijaga lepinguid sõlmides oma teenusele kehtestatud standardi järgimata, ei muuda see tehingut küll tühiseks, kuid selline tegevus võib olla käsitletav ebaausa kauplemisvõttena. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud ja karistatav.

Kinnisvaramaaklerite osas teostab jätkuvalt järelevalvet Eesti kinnisvaramaaklerite koda. Kui koda saab mõne maakleri kohta kaebuse, võib ta tema nime registrist kustutada. Maaklerite register sarnaneb riigifirmade soovitusliku nimekirjaga.

Teenusestandard on värske dokument paberil, millest enamikul klientidel ilmselt vähimatki aimu pole.

Eesti kinnisvaramaaklerite kojal on kavas laiem tarbijate teavitus, mis puudutab kliendi õigusi. Standard toob välja maakleri detailsed kohustused klientide ees ja sätestab kinnisvaramaaklerite vastutuse.

Samuti peavad maaklerite katusorganisatsioon ja pangaliit nõu, kuidas tagada, et igas kinnisvarafirmas oleks tööl vähemalt üks kutseline maakler.

Märksõnad

Tagasi üles