Marana kilekuplite all tärkavad metsataimed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maranal tärkavad kuusetaimed külvati pottidesse märtsi lõpus, aprilli algul.
Maranal tärkavad kuusetaimed külvati pottidesse märtsi lõpus, aprilli algul. Foto: Henn Soodla

Valdavalt Marana külje alt Kilingi-Nõmmest pärit linnanaised on aastast aastasse taimeaias kevadest sügiseni hooajatööd saanud. Tänavu neile lisakätepaare appi tulemas ei ole, sestap tuleb koos aastaläbiolijatega paarikümnekesi hakkama saada.


“Ega Kilingi-Nõmmes tööd võtta ole,” kostab Marana raudvara Aino Ehavee ja vajutab nupust kastmismasina tööle. “Taimi tuleb kasta, väetada, rohida, töö on aastatega kergemaks läinud, varem oli rohkem füüsilist tööd.”



Kilepkuplite all tärkavad märtsi lõpus ja aprilli alguses pottidesse külvatud kuusetaimed. Vaid oskaja silm tabab ära, millal turbasubstraadi seest kerkib taime kõrvale samblamoodi hein, ja selle sealt välja rohib.



Ettekülvis tühjaks jäänud pottidesse tuleb aga panna uus taim sirguma nii, et see sügisel jõuaks teistega kasvult samasse suurusjärku, sest metsataimede kasvatamine miljonilistes kogustes on tootmistöö.



Selle kiirendamiseks valmis läinud septembris tootmishall, mis suurendab taimede tootmismahtu ligi kolmandiku võrra.



Aastal 2002 asutatud AS Eesti Metsataime peamine tegevusala on metsataimede (harilik kuusk, harilik mänd ja arukask) tootmine ja turustamine. Ettevõttes töötab aasta ringi kümmekond, hooajal poole rohkem töötajaid.



Kasutatav taimekasvatamise tehnoloogia võimaldab toota aastas keskmiselt 6,5 miljonit suletud juurekavaga metsataime, mis sirguvad kasvuhoonetes ja kahel hektaril kastmisväljakutel.

Märksõnad

Tagasi üles