Jaanuari lõpul Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud talvine aialinnuvaatlus 2013 pakkus toredaid üllatusi nii osalejate kui lindude poolt.
Talvisel aialindude vaatlusel nähti 61 liiki sulelisi
13. märts 2013, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimunud vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Lindegi nähti vaatluskohtades mullusest märkimisväärselt rohkem, samuti tõusis liigiline mitmekesisus. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist, teatas Eesti ornitoloogiaühing.
Lindude keskmine arv ühes vaatluskohas (36) oli mulluste tulemustega võrreldes umbes kaheksandiku võrra suurem, tüüpilisim lindude arv vaatluskohas (15) aga neljandiku võrra kõrgem.
Selliste muutuste üheks põhjuseks on kindlasti lindude jaoks küllalt soodus suuremate külmadeta ja alla keskmise lumekattega talv. Ilmselt mõjutas tulemusi vaatluspäevadel valitsenud ilmgi, mis oli kohati küll tuuline, kuid üldiselt parem kui mõnel eelmisel aialinnuvaatlusel.
Kõige arvukam liik oli neljandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 96% vaatluskohtadest ja moodustas umbes veerandi lindude koguarvust.
Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli põldvarblane.
Enamiku liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, suurimad tõusjad olid invasioonilinnud pasknäär ja suur-kirjurähn.
Liigiline mitmekesisus tõusis mullusega võrreldes lausa seitsme liigi võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide tõttu.
Nii nähti vaatluskohtades 12 tamme-kirjurähni, kaheksat hallõgijat, nelja roherähni, kaht vesipappi, üht käblikut ja tänavusele talvele iseloomulikult üht männileevikest.
Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (49 isendit), kanakulli (13 isendit) ja hiireviu (6 isendit) üheksas kohas värbkakk ning ühes kohas vaadeldi händkakku ja merikotkast.
Vaatluskohti oli tänavu 207 omavalitsusest, mis on 12 võrra rohkem kui mullu. Enim vaatluskohti oli ootuspäraselt Tallinnas, järgnesid Tartu linn, Viimsi vald, Harku vald, Pärnu linn ja Rae vald. Lindude üldarvult kuulus esikoht samuti Tallinnale, järgesid Tartu linn ja Pärnu linn.
Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks oli aasta linnu nurmkana esinemine ja arvukuse muutused. Käesoleva talve jooksul kohtas oma vaatluskohas nurmkana umbes kümnendik vastanutest. Keskmine salga suurus oli kaheksa isendit, suurimatesse nähtud seltsingutesse kuulus pea 30 lindu.
Üle poole vastanutest arvas, et nurmkana arvukus on tugevalt langenud, ligi kolmandik hindas langust mõõdukaks, arvukuse tõusu on märganud vaid neli protsenti osalejatest.
Eesti ornitoloogiaühingu järgmine talvine aialinnuvaatlus toimub järgmise aasta 25. ja 26. jaanuaril.