Pärnu sümboliteks valiti paberlaevuke ja liivakell

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Bergmanni (vasakul) ja Mari Kartau esikohta jagama jäänud võistlustöö kujutas liivakella, mis teatud aja möödudes end ise ümber pöörab.
Piret Bergmanni (vasakul) ja Mari Kartau esikohta jagama jäänud võistlustöö kujutas liivakella, mis teatud aja möödudes end ise ümber pöörab. Foto: Ants Liigus

Pärnu Rotary klubi tähistas täna 15. tegevusaasta täitumist Noortefondi preemiate kätteandmise ja ideekonkursi “Pärnu sümbol” võitjate väljakuulutamisega.


Ideekonkursi esikoht läks jagamisele kahe projekti vahel: parimateks tunnistati Aino-Silvia Tali loodud paberlaevuke ja Mari Kartau ning Piret Bergmanni ühistööna valminud liivakell.


Mõlemat võidutööd premeeriti 10 000 krooniga.



“Pärnu on mere-, jõe- ja kaugete unistuste linn, sellepärast sobib linna sümboliks paberlaevuke, mis võiks tehtud olla ajalehes ilmunud headest uudistest,” selgitas Tali. “Mulle tundub, et unistuste teostumist on Pärnule hädasti vaja.”



Kartau ja Bergmanni kavand nägi ette kahe ja poole meetri kõrguse liivakella, mis paikneks klaaskuubi sees ning mingi aja möödudes end ise ümber pööraks. Kella saaks toota suveniirinagi ja loomulikult voolaks selles Pärnu ranna liiv.



Kolmanda koha ja 2000 krooni suuruse preemia vääriliseks tunnistati Liis Laine projekt “Rannapiiga”, mis näeb ette muuli tippu laternat käes hoidva ja lehvitava naisekuju püstitamise.



“Pärnu sümbol” on Pärnu Rotary Noortefondi ellukutsutud võistlus, mille eesmärk on innustada hingelt noori mõtlema oma kodukoha tunnusmärgile, mis saaks suvepealinnale niisama omaseks kui Brüsselile pissiv poiss või Viljandile punetav maasikas.



Noortefondi nõukogu liikme Jüri Feofanovi andmeil esitati konkursile 24 tööd, mille keskmine tase osutus üllatavalt kõrgeks. “Parimateks valitud tööd ei pruugi olla ülejäänutest parema teostusega, kuid eelkõige hindasime ideed,” ütles ta.



Feofanovi kinnitusel vajavad kõik mõtted arendamist ja autori, Rotary klubi ning Pärnu linna koostöös pole võimatu mõni neist teostada.



Peale võistluse parimate anti eile Ammende villas korraldatud üritusel üle stipendium viiele Pärnumaa andekale noorele, kes on silma paistnud kas oma õpitulemuste, spordisaavutuste või loomingulise tööga.



15 000kroonise noore õpetaja preemia pälvis Pärnu Ülejõe gümnaasiumi muusikaõpetaja Fred Rõigas. 10 000 krooniga toetati edukate õpitulemuste eest Audru keskkooli abiturienti Laurits Puusti, kõrgushüppe tulevikulootust Eleriin Haasa ja Pärnu muusikakoolis trompetit õppivat Chris Sommerit.



Välisõpinguteks määrati 15 000kroonine stipendium Kätlin Pertelile, kes plaanib end Genfis täiendada rahvusvahelise õiguse alal. Pertelil on bakalaureusekraad juuras.  



Rotary Noortefond jagas stipendiume kuuendat aastat, kokku on selle aja jooksul andekate noorte vahel jaotatud 452 000 krooni. Fondi raha on kogutud annetustena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles