Pärnu linn vahetas vastu suve välja Noorteväljakul asuva mänguväljaku atraktsioonid, see on tänavune suurim investeering laste mänguplatsidesse. Endiselt kulub enim raha rajamise asemel vandaalide kätetöö parandamisele.
Mänguplatse kimbutavad jätkuvalt vandaalid
Pärnu linnaaedniku Kristiina Kupperi sõnutsi polnud Ülejõe Säästumarketi kõrvale jääva Noorteväljaku atraktsioonide vahetamisele alternatiivi, sest vanad oli nii lagunenud, et muutusid lastele ohtlikuks.
Nüüd saavad lapsed lustida uuel kiige, liumäe ja turnimisredelitega mänguväljakul, mis Kupperi kinnitusel sobib kuni 12aastastele. Lähipäevil pannakse platsile äärekivid, lisatakse koorepuru ja ehitatakse liivakast.
Enim raha remondiks
Tegu on suurima kulutusega, mis kasina rahakotiga Pärnul sellel aastal mänguväljakutel teha võimalik. Ülejäänud paikasid on vajaduse järgi lapitud, mõni atraktsioon välja vahetatud ja hoolitsetud selle eest, et vandaalide lõhkumised lastele kurja ei teeks.
"100 000 krooni läheb igal kevadel väljakute remondiks. Selle eest saaks poolteist uut atraktsiooni, kuid peame raha panema lõhutud asjade parandamise alla," nentis Kupper, et aastatega pole midagi muutunud ja laste platside rüüstajaid jätkub.
Viimast vandaalide kätetööd näeb Vana-Pärnu mänguväljakul, mida parandada pole seni jõutud. "Enamik detaile tuleb välja vahetada, sest kõik on puruks pekstud. Ehkki seal on teisel pool teed majad ja ilmselt teatakse, millised pundid väljakul kogunevad," rääkis linnaaednik.
Lõhkujate tabamine on kui tuule tagaajamine tühjal väljal, sest ehkki Kupperi väitel on linn teinud politseile avaldusi, ei ole see kuskile viinud. Mõne aja pärast on saabunud kiri, et juhtumi uurimine on lõpetatud ja süüdlasi ei tuvastatud.
Uus Rannapark toob rõõmu
Sellel aastal on keskkonnateenistusele eraldatud 250 000 krooni, mille eest peab mänguplatsidel saama tehtud kõik tööd. Et eelmisel aastal oli eelarve niisama suur, teab Kupper, et selle rahaga majandab ära, kuid uusi ega edevaid atraktsioone lubada pole võimalik.
Omaette küsimus on see, mis saab 2010. aastal. Kulusid kokku hoidev linn võib võtta oma osa mänguväljakuteltki. "Kuidagi peab hooldusega hakkama saama järgmisel aastalgi," jäi Kupper optimistlikuks. "Ei saa ju platsile linti ümber tõmmata ega öelda, et see on ohtlik. Siis tuleks üldse lammutada, kuid see maksab rohkem kui kordategemine."
Tulevast aastast peaks pärnakatele rõõmu valmistama Rannapargi ehituse järel valmiv omanäoline turvakattega kaetud ning eri tasapindadega mänguala. "Need karussellid ja elemendid, mis praegu rannas on, saab siis teiste platside vahel ära jagada," ütles Kupper.
Teise kohana on plaanis korrastada kesklinnas asuv Steineri aed. Tõsi, mitte sellises mahus, nagu 2007. aastal koostatud eskiis ette näeb, sest ehkki aia projekteerimine on osa koalitsioonilepingust, pole selleks siiani linnaeelarvest raha leitud. Kupper loodab, et järgmise aasta rahvusvahelisteks hansapäevadeks katab aeda killustiku asemel muru.
Kommentaar
Hedy Tammeleht,
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja:
“Kuriteona on vandaalitsemine klassifitseeruv, kui tekitatud on oluline kahju, mis seadusest tulenevalt on 43 500 krooni. Ühelgi mänguväljakul lõhutu ei ole õnneks sellise kahjuni küündinud.
Politsei ülesanne on tagada avalikku korda terves linnas ja kindlasti läbivad patrullmarsruudid mänguväljakute ümbrusi, kuid mõeldamatu on võtta need konkreetsed objektid pideva järelevalve alla. Selleks peab olema muu lahendus.
Mis puudutab vandaalide tabamisse, siis mänguväljakute lõhkujad pole kohe kindlasti eraldi seisev kurjategijate seltskond. Selliseid lõhkujaid ja vara kahjustajaid esineb igal pool ning politsei on neid tabanud ja kinni pidanud.
Ükski politseile tehtud avaldus ei jää tähelepanuta ja informatsiooni kontrollitakse alati. See, et vandaale kunagi kätte ei saada, on äärmuslik hinnang. Näitena meenub valguskarude lõhkumine Lastepargis, kus politsei lõhkujad tabas.”