/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2009/02/19/136477t1h5563.jpg)
Varem ajakirjanduses Eesti peksupealinnaks ristitud Pärnu suutis statistikaameti andmetel eelmisel aastal kehaliste väärkohtlemiste ja raskete tervisekahjustuste tekitamise juhtumite kasvu ära hoida.
Peksupealinna tiitlit kandnud Pärnu suutis mullu kuritegevust ohjata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas ei olnud nende kahe kuritegude klassifikatsiooni puhul Pärnumaal erilist paranemist märgata. Kui 2007. aastal registreeriti Pärnu maakonnas 293 kehalist väärkohtlemist ja raske tervisekahjustuse tekitamist, siis mullu oli see number 289.
Teistes maakondades, kus sarnaste kuritegude arv on kõrgem, oli aga märgata aastaga olukorra halvenemist. Tartumaal kasvasid nimetatud kuriteod ligi 14 protsenti 443 juhtumini, Ida-Virumaal 13 protsenti 553-ni ning Harjumaal ja Tallinnas 12 protsenti 2460-ni.
Võttes arvesse maakondade rahvaarvu, on kõige kehvem seis aga Lääne-Virumaal, kus registreeriti mullu 305 raske tervisekahjustuse tekitamist või kehalist väärkohtlemist. Aasta varem oli see näitaja 233, ehk aastaseks kasvuks oli üle 20 protsendi.
Statistiliselt tähendab see üht sellist kuritegu iga 219 Lääne-Virumaa elaniku kohta. Sama näitaja on Ida-Virumaal näiteks 307 inimese kohta, Tartumaal 344 inimese kohta ning Pärnumaal 304 inimese kohta.
Kõige vähem registreeriti kehalisi väärkohtlemisi ja raskete tervisekahjustuste tekitamisi mullu Hiiumaal ja Jõgevamaal (23 ja 61 juhtumit).
Jõgevamaa ning Valgamaa olid mullu kaks maakonda, kus kehalised väärkohtlemised ja raskete tervisekahjustuste tekitamised märkimisväärselt vähenesid mõlemas ligi 27 protsendi võrra.