Jaanus Tamkivi: Kalaaplaid kormorane kollitab ohjamiskava

Jaanus Tamkivi. Foto: Urmas Luik

Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teisel saarel Manijal kohtusid riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed, keskkonnaministeeriumi esindajad, teadurid, kalurid. Arutati kormorani kui tulnukliigi võimutsemisest jagusaamist, sõna sekka ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Jaanus Tamkivi, alustasite päeva vara, et kiigata paadisõidul kormoranide hävitustööd Anelaiul. Milline pilt merelt avanes?

Ega kormorane seal ülearu palju olnud ja teisedki linnud pesitsesid seal. Küll aga on laiul palju kormorane olnud, seda on näha jälgede järgi looduses.

Aga kui vaatame teemat tervikuna, on selge, et üks liik on väga laialt võimust võtnud. Eks paista, kui kaua see kestab, ja küllap loodus leiab lahendusi, toimub tasakaalustumine.

Teie juhitav ministeerium üllitas pressiteate, milles kihnlasi tembeldatakse sõna otseses mõttes barbariteks, sest nad korjavat laidudelt linnumune. Kuidas leida kooskõla Kihnu tavade ja üldise reglementeerituse vahel?

Peaksime leidma mõistliku piiri ja lahenduse, kuidas neid asju teostada ja sõnastada. Praegune olukord on selline, kus me ühelt poolt väidame, et ühe või teise kogukonna tegevus on seadusvastane, aga nad on seda aastasadu teinud, niimoodi käitunud ja osanud looduses viisakalt hakkama saada.

Õigusriigis ei oleks ju õige seegi seisukoht, et on avalik saladus, et ühte või teist asja tehakse ja räägitakse sellest poole suuga. Samal ajal seadused ütlevad midagi muud ja me nagu kogu aeg tolereerime seda, peame õigeks. Tegelikult ei saaks ühiskonnas nii käituda. Järelikult tuleb mõelda riigi tasandilgi, kuidas ühte või teist asja seadustada, anda võimalus mõistlikkuse piirides kogukonna elu jätkata nii, nagu seda on väga pikka aega tehtud loodusele kahju tegemata.

Kormoran paneb päevas nahka ligi pool kilo kala, pea see omakohus nende vastu ei alga. Aga seadusandjal tuleks tunda Kihnu kultuuri eripära, teha mööndusi.

Inimestel, kes satuvad kogukonda väljastpoolt, puudub peen tunnetus inimtegevuse ja muutumatu looduse vahel: kunagi võeti loodusest nii palju, kui hädasti vaja oli. Tänapäeval on see mentaliteet palju muutunud ja kui võimalus, võetakse sageli nii palju, kui võtta annab. See on see mure, et kuidas suudaksime paika panna piiri, mida siis täpselt võib.

Kas teil oli huvi temaatika vastu või kohustas amet teid esimest korda Manilaiule tulema?

Minul on huvi selle teema vastu kindlasti päris isiklik. Täpselt samad probleemid on näiteks Saaremaa läänerannikul, kust pärit olen. Kui kodukandis käin, kuulen neid jutte kogu aeg. Kormoranide teema on aktuaalne, see, kuidas tagada, et rannakaluridki oleksid rahul. Siin on terav konkurentsivõitlus. Kalasaagi jagamisest on need probleemid ju kerkinud.

Miks hoovõtt ohjamiskavaga on nii pikk olnud? Taanis ja mujal ju tegutsetakse kalaapla tontlinnu vastu aastaid?

Ohjamiskava valmis 2001 ja sai allkirjastatud alles eelmisel aastal. Nii et hoovõtt selleni, et sinna üldse ministri allkiri peale tuli, kestis pea seitse aastat. Tõepoolest, mindki pani imestama, miks siis niimoodi, aga ilmselt ei olnud sobilik hetk saabunud. Sageli on ju probleemidega nii, et näeme: probleem on või tekib, aga selleks, et tekiks reaalne lahendus, ei ole avalikkus valmis.

Kormoranide ohjamise kava on suhteliselt karm dokument ja räägib linnuliigist, mis hiljuti oli kaitse all.